Kaja Freimann veetis 2007/2008 õppeaasta sügissemestri Gran Canaria Las Palmase Ülikoolis, õppides eripedagoogikat.
Gran Canaria on rahvaarvult Kanaari saartest suurim, kuid pindalalt hoiab kindlat kolmandat kohta. Saare lõunaosa, kus on aastaringselt päikesepaisteline, on turistide päralt ning põhjaosas asuv pealinn Las Palmas kuulub kireva ööelu ja meelelahutusega kohalikele ja noortele tudengitele.
Lahkumise hetkel oli minu kõige suuremaks hirmuks praktiliselt olematu keeleoskus, kuid paari nädala pärast ei valmistanud igapäevastest asjadest rääkimine enam erilisi raskusi. Kohalikuks muutumist kiirendas töötamine hispaanlaste seas ning nende avatud meel ja sõbralikkus kergendas sõpruskonna leidmist ja kohalike tavadega tutvumist. Huvitavaid kohti, nähtusi ja tegevusi leiab Hiiumaa suuruselt saarelt hulgaliselt. Viie kuu jooksul toimus pealinnas maailmakuulus muusika-, kunsti- ja tantsufestival Womad, tervelt kuu aega kestev karneval ja maailmameistrivõistlused lainelauas ja purjetamises.
Mis ma võin öelda – VÕIMAS, kuid sõnadesse ei mahu kõik need tunded ja läbielamised, mis 2008 aasta alguses Gran Canaria iga-aastasel suurel, kuu aega kestval karnevalil kogesin. Pean tunnistama, et ei osanud ette kujutada, mida tähendavad meeletud kostüümid, 15 miljoniline eelarve ning lõputu pidutsemine. Maailma suurim karneval leiab aset Rio de Janeiros, kuid Las Palmases toimuv järgneb sellele.
Igal aastal on uus karnevali teema – sellel aastal Olympia Vanas-Kreekas. Kuigi kanda võis ka muud ja enamik inimesi tuligi kohale eelmiste aastate kostüümidega, oli ka vanakreeka teemalisi. Paljudel rühmitustel on kombeks riietuda sarnaselt, seetõttu oligi tänavatel tosin mesilast, paleetäis printsesse ning armee sõdalasi.
Põhilised ja kõige suurema vaatajaskonnaga üritused on karnevali kuninganna, draamakuninganna valimine ning paraadid, mis lõppevad öö läbi tänaval pidutsemisega, millelt ei puudu joovastav meeleolu, lõputu muusika, sõbralikud ja soojad inimesed igas vanuses. Pidulisi on rohkem kui 100 000, alates sülelastest, kuni vanaemade ja -isadeni.
Meelelahutuse kõrvalt tuli käia ka koolis, mis oli poole tunni tee kaugusel ranna äärsest kodust. Nii õpetajad kui ka õpilased tegid koolis teadmiste omandamise abivalmiduse ja sõbralikkusega lihtsamaks ning õppetöö oli väga mitmekülgne ja kaasahaarav. Tunti end vabalt ning juleti avaldada oma arvamust, olenemata teemast.
Kuid kõige selle meeldiva juures olid ka pahupooled, mis mind tahes tahmata puudutasid. Kui eestlased püüavad igas asjas punktuaalselt täpsed olla, siis hispaanlaste seas levib väljend „Manaña“, mis otsetõlkes tähendab „homme“. Seega kehtib vastupidine arvamus eestlaste vanasõnaga „Tänaseid toimetusi ära viska homse varna“. Mõnikord põhjustas ebamugavust ka päevane puhkepaus kella 14.00 – 17.00 kui enamus väikepoode ja ärisid olid suletud.
Kõik, mida ma Hispaanias tegin, oli suureks abiks minu edasisele arengule. Ma sain kogemusi, teadmisi ja sõpru ning leidsin enesekindluse, julguse ja mis kõige tähtsam – iseseisvuse.
Read more!
TÜ Üliõpilaskonna Sihtasutuse juhataja Priit Lompi sõnul on lastehoiu vajadusest juba mitmed aastad mõeldud ja räägitud ning tudengite hulgas teostatud küsitluse tulemused näitavad teenuse vajalikkust. 
