Võim vs. Vaim

Tervitused kõigile. Tudengite kevadpäevad on oma hoo üles saanud ja täna kaasati oma tegevusse isegi Eesti kõige võimukam jalgpallimeeskond FC Toompea. Tartlased saatsid omalt poolt vastu Eesti kõige vaimurikkama meeskonna FC Fauna. Mäng algas tasavägiselt, kuid siis pani Võim oma tugevuse maksma ja surus end 1:0 juhtima. Siin oli tähtis roll nende tipuründajal Erki Noolel. Kui ta just oma tavapärases positsioonis - suluseisus ei olnud, tähendas iga tema pallipuude reaalset ohtu väravale. Fauna saatis esimeseks 45 minutiks väljakule oma topised ehk veteranvõistkonna, kel oli kõvasti nii vaimu kui ka kogemusi, kuid puudu jäi kiirusest. Erki vastu jäi kõigil puudu ka jõust ja võimust. Flora ei suutnud ära kasutada oma salarelva - Contrat, kes väga julgelt ründeliinis tegutses. Mees jäi oma mänguga rahule, sest tal õnnestus pooltel korddel isegi pallilepihtsa saada ja värava all ka väga ohtlik olukord tekitada.
Teiseks poolajaks tõid Vaimu esindajad väljakule oma noorema koosseisu. Võim jätkas oma sooja ja sissemängitud koosseisuga. Esialgu kandis nende taktika ka vilja ja tablool särasid numbrid 2:0 Võimu kasuks. Sellises seisus ei olnud enam Fauna meestel teha muud, kui võtta appi oma vaimujõud ja suruma hakata. Oli märgata, et Toompea meeskond kippus ka väsima ja isegi Erki ei avaldanud nii kõrgelt survet. Väsimus muutis Toompea kaitseliini veidi auklikumaks ja pani võrgu nende väljakupoolel sahisema. Lõpptulemuseks jäi 2:4 Vaimu kasuks! Ühtki kollast ega punast kaarti välja ei jagatud.
Võistluse ajal sai ka publik end proovile panna ning mitmelt erinevalt võistluselt omale auhindu noppida.
Read more!

Rannaaeroobika

Tartu Kevadpäevad 2009 teise päeva suurimaks tasuta ürituseks oli rannaaeroobika. Enda kergeks liigutamiseks oli saabunud suviselt soe õhtupoolik. Ilmselt see oli kohale toonud ka päris arvukalt osavõtjaid ja vaatajaid.

Oli tore näha, et tantsijate seas oli näha ka noormehi, kellest üks isegi auhinnaga tasustati. Nimelt valis tudengipäevade maskott Villem iga osa lõpus välja enim silma paistnud aeroobikahuvilisi, kes ka tasustatud said. Tegelikult oli auhinda väärt ka Villem ise, kes väsimatult kaasa tantsis. Lisaks esines ta ka oma lühikavaga. Veidi tõsistema tantsukavadega esinesid Aigi Ustinov, Kirsti Kuhi, Krõõt Kiviste ja Reene Mägi. Tantsud olid nii haaravad, et lisaks spetsiaalselt üritusele tulnud osavõtjatele liitus rannaaeroobikaga ka juhuslikke möödujaid. Kohalolijate õnnelikelt nägudelt võis välja lugeda, et üritus oli igati õnnestunud.

Read more!

Tartu Lions Klubi tudengipere stipendium

Kas tunned mõnda tudengitest noorpaari, kellel just sündis laps? Kui vastasid sellele küsimusele, siis palun anna siin lbogis olev info neile edasi. Neile kuluks kindlasti pisike rahasüst ära :)

Tartu Lions Klubi koostöös TÜ üliõpilasesindusega annavad välja
stipendiumi 10 000 eesti krooni ulatuses. Stipendiumi sihtgrupiks on
tudengipere.
Avalduste esitamise tähtaeg on 30. aprill 2009.


Tingimused
1. Tudengipere koosneb kahest lapsevanemast, kes on immatrikuleeritud
Tartu linnas asuvas kõrgkoolis päevasesse õppesse.
2. Ühe tudengipere kohta tohib esitada ühe avalduse.
3. Kõik vajalikud dokumendid (vt altpoolt) tuleb esitada 30. aprilliks
(kaasa arvatud) 2009 (tähtaeg). Tähtaja möödumisel laekunud avaldusi
arvesse ei võeta.
4. Eelvaliku komisjoni kuuluvad TÜ üliõpilaseesindusest avaliku poliitika
spetsialist, teabespetsialist ja juhatuse liikmed ning Tartu Lions Klubi
esindajad.
5. Komisjoni liikmed ei saa osaleda stipendiumile kandideerimisel.
6. Avalduste esitamise tähtaja möödumisel vaatab komisjon need läbi ning
teeb oma esialgsed valikud.
7. Komisjon lähtub oma valikute tegemisel järgmistest kriteeriumitest.
Tudengipere
a. võtab tõsiselt ja andunult oma igapäevatööd, et tulevikus edukalt
teostada end kutsumusele vastaval erialal;
b. tegutseb omakasupüüdmatult, aitab sõna ja teoga kaasa õigluse ja
aususe võidule pääsemiseks;
c. on edukas, ettevõtlik ja kohusetundlik, täidab oma kohust isamaa ees;
d. aitab ligimesi nende katsumustes, on vastutulelik ja abivalmis;
e. on ettevaatlik hukka mõistes, kuid helde kiitmisel.
8. Eelistatud on parema õppeedukusega tudengipere(d).
9. Tudengipere kutsutakse kohustuslikule vestlusele, kui ta on komisjoni
otsusega sinna pääsenud. Tudengiperet teavitatakse vestlusvooru
kutsumisest telefoni teel kolme tööpäeva jooksul alates komisjoni
vastavasisulise otsuse tegemisest.
10. Stipendiumi saajat teavitatakse komisjoni otsusest telefoni teel
järgmisel tööpäeval otsuse tegemisest alates.
11. Stipendiumi saaja otsustab komisjon maikuu jooksul ja otsus
avaldatakse kõrgkoolide meediaväljaannetes ning teatatakse stipendiaadile
isiklikult.
12. Komisjoni otsus on lõplik ning ei kuulu vaidlustamisele.

Küsimuste korral olge julged pöörduma: Triinu Laar, TÜÜE assistent, +744
5400 (tööpäevadel 9-16.30).
Allpool loetletud dokumendid tuleb tuua või saata postiga Tartu Ülikooli
üliõpilasesindusse aadressil Ülikooli 18b, Tartu 51014.

1. Avaldus (vabas vormis);
2. Elulookirjeldus (mõlema vanema CV);
3. Motivatsioonikiri, põhjendamaks raha vajadust (soovitavalt 1 lk);
4. Akadeemilise õiendi ärakiri dekanaadist.







Read more!

Üliõpilased ja poliitikud kohtuvad jalgpalliväljakul

Tudengite kevadpäevade raames toimub neljapäeval 30. aprillil kell 17.00 Tartu Ülikooli staadionil üritus Võim vs Vaim vol.8. Selle raames kohtuvad jalgpallimurul Tartu Ülikooli jalgpallivõistkond Fauna ja riigikogu liikmetest ning riigiametnikest koosnev võistkond FC Toompea. Toompea meeskonna ridadesse kuuluvad tuntumatest avaliku elu tegelastest näiteks Tõnis Lukas, Eiki Nestor, Allar Jõks, Aaro Mõttus, Indrek Saar, Taavi Veskimägi jmt. Fauna meeskonnas kannavad mängijad erinevate loomade nimesid: tiiger, parm, porr, imeloom jne.

Tegemist on meelelahutusliku üritusega, kus lisaks jalgpallimängule on oluline osa mõnusal õhkkonnal. Üritusele annab sära prominentne külaline, kes teeb mängu avalöögi. Väga oluline roll on ka publikul, kellel on võimalus kaasa lüüa erinevatel osavust ja julgust nõudvatel võistlustel ning võita loosiauhindu.

Üritusel on samuti heategevuslik külg ning sel aastal teeme koostööd Eestimaa Looduse Fondiga. Tahame juhtida inimeste tähelepanu lendorava kaitse projektile, mille toetuseks saab teha annetusi. Selle kohta saab infot ELF-i kodulehel: http://www.elfond.ee/

Ootame teid neljapäeval 30. aprillil kell 17.00 Ülikooli staadionile!!!

Üritus on pealtvaatajatele tasuta! Vaata lisaks: www.fcfauna.ee
Read more!

Üliõpilaste heakorrapäev loomade varjupaigas

Täna (25.04.2009.a) toimus Tartu Koduta Loomade Varjupaigas Tartu kõrgkoolide üliõpilaste heakorrapäev, kus osales orienteeruvalt 65-70 üliõpilast. Tegelesime varjupaiga territooriumi ning ümbruse korrastamisega.

Järgmisena on meil plaanis väikeste heakorrapäevade raames alustada koerte jalutusväljaku rajamist. Väiksed heakorrapäevad tähendavad seda, et heakorrapäevadele ei tehta reklaami ning üliõpilaste informeerimine toimub selleks loodud listi abil. Heakorrapäevade listiga võivad liituda kõikide Tartu kõrgkoolide üliõpilased, kes on sellisest infost huvitatud. Tegemist on ainult infolistiga, millega liitumine ei kohusta heakorrapäevadel osalema.

Heakorrapäeva pildid asuvad siin: http://www.tyye.ee/img/galerii/varjupaik25_04/

Video: http://www.reporter.ee/2009/04/25/tartu-noored-tegid-loomade-varjupaigas-talgupaeva/

Väikeste heakorrapäevade listiga liitmise info: http://www.tyye.ee/446433

Read more!

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna juhatusse kandideerijate platvormi kirjeldus. Vol2

Tartu Tudengi blogi toob teieni Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimeheks kandideeriva Alo Lõokese valimisplatvormi.

TÜ üliõpilaskonnd esimeeste debatt toimub juba täna 24.04 kl 18.00 TÜ peahoones, Ülikooli 18, 2. korruse TÜ nõukogu saalis.

Esimehe kohale kandideerivad Meelis Kaldalu ja Alo Lõoke.

Meelis Kaldalu platvormiga võib tutvuda siin.

Head lugemist.



Head üliõpilasesinduse liikmed,

Kandideerimine TÜ Üliõpilaskonna juhatuse esimeheks ei tulnud mulle kergelt aga see-eest
kokkuvõttes väga läbimõeldult. Praeguseks hetkeks olen otsustanud, et mul on valmisolek ja
tahtmine anda tugev panus TÜ Üliõpilaskonna arengusse ja teha seda esinduse esimehena.

Ma ei ole TÜ tegemistes enam kõige rohelisem õun. Olen olnud varasemalt ülikooliteel ka
esinduse liige, kui olin majandusteaduskonna tudeng. Lisaks ka askeldanud
majandusteaduskonna nõukogus. Viimased 3 aastat olen TÜ haridusteaduskonna kaudu
seisnud selle eest, et noored üliõpilaskandidaadid teeksid õige erialavaliku Tartu Ülikooli
astudes, andes neile kutsevalikuloenguid üle Eesti. Põhiline aur on läinud sellele, et meie
koolid saaksid endale noored ja head õpetajad, kes on saanud arendavat, loovat ja
innovaatilist õpikeskkonda nautida ning ise sellesse oma osa anda. Eelmisel suvel leidsin
taas, et peaks ka iseenda haridusteed jätkama ja asusin magistrantuuri haridusteaduskonna
koolikorralduse (koolijuhtimise) erialal, kuna õpetajakoolitus ja sellega seonduv on mulle
südamelähedane. Enne seda olin juba õpetajakoolituse tudengid koondanud Noore Õpetaja
Huviklubiks, mis on toimekas üliõpilaskogu haridusteaduskonnas, omades suuri eesmärke.

Olen oma elu jooksul olnud ka mitmetes organisatsioonides ja ametites , neid üles ehitanud
ja nendesse oma võimete piires ka panustanud. Iga töö ja tegevuse juures on mulle tähtis, et
ma tunnetaks seda tehes ka arengut.

TÜÜE-l on Tartu Ülikoolis väga suur roll. Roll kujundada Tartu Ülikooli õpikeskkonda. Aidata
kaasa noortel leida endale õige eriala. Hoida üliõpilasteel nende õpimotivatsiooni, märgata
nende ootusi ja eesmärke, avada võimalusi neil ka ise sellesse panustada. Seista selle eest,
et ruumilis-logistiliselt oleks tudengite koolitee nauditav. Motiveeritud üliõpilane paneb ka
õppejõude ennast rohkem pingutama. Iga üliõpilane peab tekitama lisaväärtust oma erialal.
Tegemine tegemise pärast ei tohi olla eesmärk, popp pole see, kes mitte midagi tehes
ennast asjadest läbi veab. Popp on see, kui tudeng on iseendale seadnud kõrge lati, on
ambitsioonikas, tunneb tegemiste juures arengut ja teeb iseendast oleneva, et tekiks endal
ka sisemine rahulolu. Teaduskondades endis on vaja soodustada üliõpilaskogude teket, et ka
süsteemsemalt oleks üliõpilased kaasatud õpikeskkonna arengusse.

TÜÜE-l on suur potentsiaal, suur on see kogu Üliõpilaskonnal. Meie eesmärk on sel aidata
avaneda. Eestlasi on nii vähe, et me ei saa kedagi kuskile sildistada. Peame hoidma kokku.
Ka Tartus oleks mõistlik teiste kõrgkoolidega kokku hoida. Tartu linn kui hea keskkond
areneb tänu sellele. Üliõpilastee olgu nauditav ja arendav, sotsiaalne võrgustik ja
koostööoskus aitab meil tulevikus tegusate inimestena anda väärikas panus ühiskonna
arengusse.

Meie õlgadel on suur vastutus üliõpilaste elus. Teeme seda väärikalt.

ALO LÕOKE

Minu mõtted, millele olen keskendunud:
TÜ õpikeskkond, mille arendamine on üks meie rollidest. Õpikeskkonna arendamine eeldab
tööd järgmistes valdkondades:

Noorte erialavaliku toetamine

Üldhariduskoolide õpilaste/lõpetajate arv väheneb, mis tähendab ka vähem üliõpilasi
Noorte teadlikkuse ja võimaluste kasv paneb ka meid pingutama
Oleme toeks kutsevalikul ja pakume noortele võimalusi ennast leida. Soodustada
ülikoolieelset arendamist üldhariduskoolides koostöös TÜ-ga, noortel on see
valmisolek olemas, ka TÜ-l on see valmisolek ja potentsiaal
Motiveeritud, nõudlik, oma eesmärke omav üliõpilane on parim, mida ootame

Üliõpilastee

Noor leiaks ennast õiges valdkonnas ja saaks ennast seal rakendada täies mahus
Õppimine iseenda pärast ja tulevikku vaatav e. erialasele tööle minek
Sotsialiseerumine – peale õppimise ka muud tegurid ja tegevused, mida pakkuda
Arendav, innovaatiline ja loov õpikeskkond.

Nõudlikum üliõpilane = õppejõudude pingutuse kasv

Töörühmad-grupitööd, praktilisem lähenemine. Koostööoskuste arendamine ja side
erialavaldkonnaga.
Side praktikaga – reaalne/eluline mõõde
Õppematerjalid - värskendatud ja ajakohased

Ruumilis-logistiline keskkond

Mitmekülgne üliõpilastee, mida soodustab ka hea aura ja mõtteviis.
Õppehooned ja nende vastavus tudengite vajadustele, ruumid, raamatukogu, kool,
ühikas, sportimine, muud võimalused (wifi, paljundamine,...)

Iga üliõpilane pakub lisaväärtust

Igaühe individuaalne eripära
Õppimisega – olles seejuures aktiivne ja andes panuse, et pakutav oleks ka tema
poolt täiendatud
Lõputöös pakub tudeng oma tugevaimat külge, tulemus ise pakub valdkonnas
lisaväärtust
Osalus ja kaasatus erialavaldkonnas – tugev panus oma erialavaldkonna arengus
POPP pole lihtsalt asjadest läbivedamine
Õppimine – valdkonna arendamine – huvirühmade teke on POPP
Pole esmatähtis, kas ikka igal kolmapäeval klubisse jõudsid, pigem see, kui arutaks nt
vahel ka sõpradega mõnda mudelit või kontseptsiooni/plaani
Iseenda rakendamine südamelähedases valdkonnas, olles aktiivne, tundes arengut,
omades kõrget latti, suuri eesmärke, tehes meelepäraseid asju, tekitades ühiskonnas
lisaväärtust ja kõik muud tegurid – need tekitavad ka sisemise rahulolu.

Elu TÜ vilistlasena

Töötamine oma erialavaldkonnas
Ülikooli toetamine ning koostöö nõu ja jõuga
Oma erialavaldkonna jätkuv arendamine TÜ-s

Õpikeskkonna kujundamise kõige olulisem elluviija on teaduskonna üliõpilaskogu!

Üliõpilaskogu rollideks on:

Koduse tunde tekitamine teaduskonnas – alates nt esimese tuginädala korraldamine
teaduskonnas koos tuutoritega (NÕHK-i nädal haridusteaduskonnas)
Kaasatuse soodustamine
Huvi oma valdkonna vastu – panustamine sellesse
Eriala populariseerimine
Sotsiaalsete oskuste ja sotsiaalse kapitali teke
Tulevikku vaatavad projektid
Üliõpilaste toetamine ja nõustamine
Panus TÜ arendamisse

TÜÜE ise

Tõsiseltvõetavus, usutavus ja usaldus tekib ainult tööga, iga liikme enda panus on
selles kõige tähtsam
Motiveerimine ja koolitused TÜÜE liikmetele – vilistlaste, koostööparnterite
kaasamine, nt ka EMSL-i abi (kuidas olla meeskond, kuidas teha projekte, kuidas ...)
Traditsiooniliste ürituste kõrgetasemeline läbiviimine. Iga tegevus olgu, mitte lihtsalt
üritus vaid sündmus!
Tartu tudeng, koduleht ja blogi – aktiivseks osaks üliõpilase elus
TÜ ÜSA – toimekas ja tulemuslik
Üliõpilaste toetamine ja abistamine probleemide korral. Lisaks tuutorlus, esimesel
koolinädalal igas teaduskonnas soe vastuvõtt värsketele tudengitele(NÕHK-i nädal)
Üliõpilaskogude teke üle TÜ – nende kaudu ka nt ÕKE terviklikum arutelu

MAI toimkonna roll:

Esinduse liikmetele suurem ülevaade eelarvest aasta lõikes
TÜÜE eelarve saavutamine vähemalt samas mahus või suuremana eelarvekomisjonis
Projektikirjutamise teel saada lisarahasid
Rahalistes tegevustes kokkuhoidmine ja eelarvereservi loomine – kui peaks tulema
hea idee, on mida kasutada
Kodulehe arendamine
Koostöölepped ettevõtetega
Iga liikme panus – kõik saab alguse väikestest asjadest
Kyyt.eu arendamine
Koostöö ülikooli sees – Üliõpilasmaja, TÜ ASK, Teaduskool, ...

Koordineeritud ja süsteemne tegevus esindusorganites
EÜL – tugev panus EÜL-i, et EÜL ei sureks välja
TÜ Nõukogu
Teaduskonna nõukogud – nendes olevate üliõpilaste esindajatega sideme ja
võrgustiku saavutamine

Jagame vastutuse, et kes koordineerib nendesse organitesse panustamise tagamist.
Alati kutsuda kokku ka vastav koosolek, et meie seisukohad oleks läbi arutaud ja Igal
meie esindajal oleks kaasas siis vastavas komisjonis meie seisukoht. AP spetsialistil
tõenäoliselt suur koordineerimistöö selles.

TÜÜE ja Tartu, TÜÜE ja teised Tartu kõrgkoolid – Tartu kui hea keskkonna kujundajad!

Motiveeritud üliõpilased oma erialadel üle Tartu
Roll linna arengus ja roll Tartu kõrgkoolide ühisarendamises - ühine panus ühiskonna
arengusse
Omavaheline koostöö ja vastasikune toetamine, sotsiaasete oskuste ja sotsiaalse
kapitali arendamine



Nauditava üliõpilastee loomine on meie kätes!



Read more!

Tule aita reklaamida ööraamatukogu ja jäädvusta ennast Tartu tudengi esilehele

Esmaspäeval (27.04) kell 14.30 Ootame kõiki TÜ raamatukokku tegema pilti ööraamatukogu reklaami jaoks, mis avaldatakse Tartu tudengis ja igalpool mujal. Kui Sa oled veidi edev ja arvad, et oleks lõbus raamatukogus pidžaama, padja ja kaisukaruga ringi joosta ning pilte teha siis ole kohal! Kohtumispaik I korrus.

Read more!

Eestlane valiti Euroopa Üliõpilasliidu juhatuse aseesimeheks

Tubli töö Allan!

Tartu Ülikooli üliõpilaskond avaldab austust ja saadab Brüsseli poole suurimad õnnesoovid!

Tuleme sulle varsti külla :)
-----------------------------------------------------------------------------------
Täna Brüsselis toimunud Euroopa Üliõpilasliidu üldkogul valiti organisatsiooni aseesimeheks praegu Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse aseesimehena töötav Allan Päll.

Juhatuse aseesimehe ülesanneteks on koordineerida Euroopa Üliõpilasliidu majandus-, haldus- ja arendustegevust.

„Eesti üliõpilase kuulumine Euroopa Üliõpilasliidu juhatusse on tunnustuseks meie üliõpilasliikumisele. Seeläbi saame paremini mõjutada kogu kõrghariduskorraldust nii Eestis kui ka Euroopas, kindlustades üliõpilastele võimalikult kvaliteetne haridus,“ ütles Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Joonas Pärenson.


Allan Päll on varasemalt töötanud Eesti Üliõpilaskondade Liidus sotsiaalpoliitika nõunikuna. Alates 2008. aasta juulist töötab ta Eesti Üliõpilaskondade Liidus juhatuse aseesimehena. Ta õpib Tartu Ülikoolis riigiteaduseid.

Valitud juhatuse volitused algavad 1. juulil ning kestavad 30. juunini 2010.

Euroopa Üliõpilasliit on Euroopa üliõpilaste katuseorganisatsioon, mis esindab üle 11 miljoni üliõpilase. Liidu peamine eesmärk on edendada üliõpilaste hariduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilise huve Euroopa tasandil.

Lisainfo:

Tarmo Seliste
Kommunikatsioonijuht
Eesti Üliõpilaskondade Liit
5565 4193
tarmo.seliste@eyl.ee
www.eyl.ee





Read more!

Kas kolmapäeval retrole lähme? NO WAY!!!

Pets a.k.a. Sir Ehala Well Played, Sir muusikablogist sosistas mulle just, et Tartu tudengipäevade raames on järgmisel kolmapäeval 29.04 klubis Maailm toimumas järjekordne eriti vinge elektrooniliste rütmidega ülekülvatud pidu MUSIC SO HOT, mis on järjekorras juba teine isend antud sarjast (kui AKORDIONI möllukas ka kaasa aarvata, võib sellele lausa Vol3 juurde lisada).

Olen eelmisel kahel korral ise ka kohal olnud ja sigalahe oli. SOOVITAN!!!

MUSIC SO HOT pakub taas värsket vaheldust Tartu tavakolmapäevadele.
Well Played, Sir blogi järgmine pidu toimub 29.04 klubis Maailm, kus kuumimate elektrooniliste rütmidega tantsutavad teid Sir Ehala ja Uku Loco.
Märksõnadeks baltimore, baile, electro, reggaeton ja cumbia nuevo.

Flaier: http://tajo.cmyk.ee/musicsohot/

Tulge, lubage Endale vaheldust!

http://wellplayed.wordpress.com/
http://www.klubimaailm.ee/


Read more!

Kes on sinu esimees?

Kallis Tartu Ülikooli tudeng!

Tartu Tudeng kutsub Sind osalema TÜ üliõpilasesinduse esimehe kandidaatide debatile!

Tule ja kae oma silmaga, kes hakkab esindama Sinu huve terve järgmise aasta TÜ Rektori ja kogu avalikkuse ees.

Debatt toimub juba sellel reedel 24.04 kl 18.00 TÜ peahoones, Ülikooli 18, 2. korruse TÜ nõukogu saalis.

Esimehe kohale kandideerivad Meelis Kaldalu ja Alo Lõoke.



Kui kellelgi ei ole võimalik isiklikult reedel Tartus viibida, siis koostöös EENETiga ja TÜ Multimeediakeskusega kantakse debatt otseülendandena edasi aadressil http://video.eenet.ee/debatt (link aktiviseerub reedel kell 17.55)

Debati videoülekande link

Üliõpilaskonna esimeheks kandideerijate debatt toimub TÜ nõukogu saalis, Ülikooli 18, TÜ peahoone 2 korrus vasakul.


Kandidaatide CV ja motivatsioonikirjadega saad tutvuda TÜÜE kodulehelt:

TÜÜE kodukas


Kui sa ei viitsi neid lugeda, siis vaata vähemalt potentsiaalseid esimehi Orxist :)

Alo Lõoke

Meelis Kaldalu

Debatti modereerin mina, Jüri Pilviste :)

Read more!

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna juhatusse kandideerijate platvormi kirjeldus. Vol1

Tartu Tudengi blogi toob teieni Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna esimeheks kandideeriva Meelis Kaldalu valimisplatvormi.

Meelis Kaldalu valimisplatvorm saabus TÜÜE e-meili listi 21. aprillil kl 8.46. Kandidaadi platvorm on esitatud muutmata kujul ning ei peegelda kuidagi viisi Tartu Tudengi eelistusi.

Head lugemist.





MUUTUS!

...MIDA TÜÜE VAJAB



VALIMISLUBADUS:
TÜÜE TOOB KUULDAVALE TARTU TUDENGITE
HÄÄLE, MILLE KAUNIS KÕLA KAIGUB TAGASI IGAST
EESTI ELU VALDKONNAST

ESIMENE SUUR EESMÄRK: ÜHTNE ÜLIÕPILASKOND
I sammas: Tudengite eneseteadlikkuse tõstmine
II sammas: Tudengite meie-tunde loomine

TEINE SUUR EESMÄRK: TUNTUD TÜÜE
III sammas: TÜÜE maine parendamine tudengite seas
IV sammas: TÜÜE kuvandi viimine laiema üldsuseni Tartus ja Eestis

KOLMAS SUUR EESMÄRK: ELU KESTEV KAIF
V sammas: Õpikeskkonna tudengisõbralikustamine
VI sammas: Hariduse kättesaadavuse oluline parendamine


LOE EDASI!

Maailm on muutunud. Müstilisse möödunud aasta augustikuusse jäid maagilised
kuupäevad: 08.08.08 ja 20.08.2008. Euraasia eri otstes tähistati neil päevil vastavalt
Olümpiatule süttimist ja ühe väikese rahvuse taasiseseisvumise aastapäeva. Kahe peo vahel
jõuti verdki valada: kaua-oodatud iseseisvuseni, (mille de jure ja de facto aspektid küll
võrdväärselt kaheldavad on), jõudsid Venemaa ja Gruusia vahele surutud osseedid.

Vaevalt aga leidub praegu, kümne või saja aasta pärast kahtlejaid, et rasvaste
tähtedega kirjutatakse Milleeniumi kaheksanda aasta kaheksas kuu ajaloo annaalidesse
hoopis neljandal põhjusel: just möödunud augustis tuli viimaks taaskord ilmsiks tõsiasi,
millest aru saamise poole Külma sõja järgne Maailm juba mitmeid aastaid teel oli olnud:
raha ei kõlba süüa.

Finantssüsteemi täielikku kokku varisemisest suutis Läänemaailm ulatuslikke
valuuta tugiostudega küll vältida, ent on selgemast selgem, et seni nähtavaks saanud
sümptomid on vaid suure jäämäe veepealne tipp. See jäämägi, millest meile paistavad kätte
odavamaks läinud autod ja kinnisvara, koosneb tegelikult miljarditest vaesusesse aheldatud
nö. Kolmanda Maailma kodanikest, kellest paljude jaoks on, söögist rääkimatagi,
kättesaamatuks luksuseks nii puhas vesi kui elementaarne arstiabi.

Silmi kinni pigistama harjunud Maailm seisab olukorra ees, kus samamoodi
jätkata ei saa ega tohi ega või. Koos teaduse ja uute tehnoloogiate abiga tuleb poliitikutel
leida ühisosa, mis liidaks koostööks Planeedi tuleviku nimel teleri ette aheldatud
ülekaalulise ameeriklase ning kirjaoskamatu Kamboodža kalamehe. Maailmajagudevahelise
võrdsuse suurendamine on ainus tee demograafilise plahvatuse ära hoidmiseks. Viimasest
on otseses sõltuvuses ÜRO ja Euroopa Liidu poolt seatud kliimaeesmärkide
miinimumtasemetegi täitmine, millest omakorda sõltub kogu planeet Maa biosfääri tulevik.i


Eestigi peab muutuma. Seitseteist ja pool aastat pärast iseseisvumist on paras aeg peatuda
ning enestelt aru pärida: Quo Vadis, Maarjamaa? Loetud päevade pärast, 1. mail, esitavad
iseendale ja meile kõigile sama küsimuse sajad ja tuhanded üle Eesti aset leidvaile
mõttetalguile kogunevad inimesed. Vähe on tänaseks päevaks järele jäänud neid, kes
näeksid noore Eesti riigi arenguloos vaid helget edulugu. Tublimad ja parimadki meist
peavad tunnistama fakti, et kuude ja nädalate kaupa tühjaks jooksev Töötukassa ning üha
vildakamaks kiskuvad Pensionisambad reedavad aastate jooksul tegemata jäänud tööd ning
kuulutavad ette äärmiselt pingelist sügist ning veelgi süngemat talve.
Algas ju kõik ometi nii kaunilt! Heinz Valgu poolt valendavate sini-must-valgete
meres välja lausutud rahvuslik usutunnistus: „Ükskord me võidame niikuinii!” võimaldas
meil õnne ja talupojatarkuse kaasabil iseseisvus veretult kätte võidelda. Järgnenud
reformide turmtules sai endale võetud kindel siht: Eesti peab pöörama pilgu idast läände
ning veel enam, põhja, kus vaprad hõimuvelled soomlased ja ülemerenaabrid rootslased
oma riigikorra osavalt nii on korraldanud, et need Maailma mastaabis pedestaalile, või
vähemalt poodiumile on tõstetud. Ja kuigi jätsime seeläbi saatuse hooleks Setumaa, valitud
kurss ka õigustas end: Eesti võeti vastu Euroopa riikide perre, meie raharinge liideti
Põhjamaa omaga ning trobikonnast andekaist programmeerijaist said Skaibi rootslastest
omanike kaasabil siinset ettevõtluskliimat elavdavad riskikapitalistid.
Paraku on tiigrihüpe tänaseks õhku rippuma jäänud. Areng, mille vastu ma mitmetes
varasemates artiklites teravalt sõna olen võtnud. Mitte ainult mina, Skaibi omanikud
kaaluvad kõrgtehnoloogilise tootmise Indiasse ümberkolimist – põhjuseks töötajate nappus,
mitte hind. Valitsevad erakonnad tegelevad kas riigivarguse või monumendipoliitikaga,
olukorras, kus Eesti tõepoolest vajab vahetust, pole keegi valmis seda pakkuma.ii


Muudame iseennast! Me oleme esimene põlvkond, kelle jaoks elu tähtsaimaks
sündmuseks ei jää Laulev revolutsioon. Me saame parima võimaliku hariduse, mida meie
kodumaa suudab meile pakkuda. Me oleme Eesti ühiskonna priviligeeritud lootus, kelle
kätte usaldatakse Eesti elu teatepulk. Õigustame seda lootust!
Tekib küsimus: mida me peame selleks tegema? Kui see oleks nii lihtne, siis miks ei
ole seda juba varasemalt tehtud? Kas 31 noort inimest, kes tahavad lisaks koolile ja trennile
TÜÜEs aega viita, suudavad mingilgi moel mõjutada Ülikooli ligi 20000 tudengit-töötajat?
Usun ja tahan neile küsimustele vastata.
Et muuta iseennast, tuleb kõigepealt saada iseendaks. TÜÜE peab liitma
tudengiperet ja tegema seda senisest efektiivsemalt. Muidugi on esmatähtis tagada juba
juurutatud traditsioonide edasikestmine ja –arendamine: olgu selleks tõrvikurongkäik,
teklipäev või TÜÜE Ööraamatukogu. Samas peavad tudengid aru saama, et tudengistaatus
on enamgi veel kui sõrmus, kaart või müts, et see on õigupoolest suhe nagu iga teinegi –
oma vastutuse, õiguste ja kohustustega. Just seda teadvust peame me rohkem tudengini
viima, ning kuidas seda teha käsitleb minu programmi esimene suur eesmärk.
Et saada iseendaks, tuleb alati jääda iseendaks. Iseendaks jäämine tähendab
TÜÜE puhul eelkõige seda, et tudeng saab meie peale alati loota – TÜÜE ei vea teda alt,
olgu selleks tema õiguste kaitse teaduskonna, ülikooli või riigi ees. Kuidas me seda
tudengile võiksime garanteerida käsitleb minu valimisplatvormi teine suur eesmärk.
Et jääda iseendaks, tuleb õppida iseendaks olema. Ma ei karda tsiteerida siinkohal
Leninit: „Õppida, õppida, õppida!”.iii Õppimine on Ülikooli alusmõte, ning TÜÜE mõte
peab ja saab seisnema selle vooruse ja naudingu võimalikult lihtsalt ja odavalt võimalikult
paljudele kättesaadavaks tegemises. Kuidas täpsemalt sätestab käesoleva dokumendi
kolmas suur eesmärk.


VALIMISLUBADUS:
TÜÜE TOOB KUULDAVALE TARTU TUDENGITE
HÄÄLE, MILLE KAUNIS KÕLA KAIGUB TAGASI IGAST
EESTI ELU VALDKONNAST

ESIMENE SUUR EESMÄRK: ÜHTNE ÜLIÕPILASKOND
I sammas: Tudengite eneseteadlikkuse tõstmine
II sammas: Tudengite meie-tunde loomine

TEINE SUUR EESMÄRK: TUNTUD TÜÜE
III sammas: TÜÜE maine parendamine tudengite seas
IV sammas: TÜÜE kuvandi viimine laiema üldsuseni Tartus ja Eestis

KOLMAS SUUR EESMÄRK: ELU KESTEV KAIF
V sammas: Õpikeskkonna tudengisõbralikustamine
VI sammas: Hariduse kättesaadavuse oluline parendamine

LOE EDASI!



ESIMENE SUUR EESMÄRK: ÜHTNE ÜLIÕPILASKOND
Tudengid on Ülikooli seitsmes sammas. Ülikool on Eesti seitsmes linn. Rahvaarvult.

I sammas: Tudengite eneseteadlikkuse tõstmine

Ülikoolis õppima asuva tudengi jaoks on eriala valik tema senise elu kahtlemata olulisimaid
otsuseid. Nõu küsitakse sõpradelt ja vanematelt, lähtutakse senistest huvialadest ja
õpitulemustest; toetutakse ka lähedaste õpetajate arvamusele, eelkõige aga ikkagi parimale
ettekujutlusele ees ootavast elust ja karjäärist. Mõnigi ehk vaatleb tähelepanelikult ka
ühiskondlikku tellimust ning tööturu arenguid. Sooritatakse sisseastumiskatsed, vajadusel
hangitakse kate õppemaksule, kuid sellega paraku oma ülikooliaastate teadlik kavandamine
pahatihti, et mitte öelda valdaval osal juhtudest, ka lõpeb. Soovid ja plaanid unustatakse
ning ennast just nagu heidetakse osakonna/teaduskonna üliõpilaste nimekirja, kindlas
lootuses ja usus, et karjavaim meid kõigest halvast läbi veab ja vajalik informatsioon meile
ühel või teisel moel teatavaks tehakse. Paraku teavad vanemate kursuste üliõpilased isikliku
kogemuse põhjal, et parimal juhul tagatakse puu alla banaani ootama jäänutele vaid
hädapärane miinimum, raamatukogukaart, akadeemiline puhkus ja lõputöö esitamise puhul
ka lõputunnistus (tihtikuuldud argument: „neile makstakse lõpetanute arvu pealt”).
Ometi on tudengistaatus suhe nagu iga teinegi – oma vastutuse, õiguste ja
kohustustega. Just seda teadmust ja teadmist peab TÜÜE senisest aktiivsemalt ja
efektiivsemalt kõikide üliõpilasteni viima. Ka valimata jätmine on valik – see on valik
seniste pahatihti tudengit alavääristavate praktikate jätkumise suunas. Ainult eneseteadlik
üliõpilaskond suudab aktiivselt oma õiguste eest seista, ainult teadlik valik toob kaasa
püsiva muutuse, ainult üheskoos on meil õigus nõuda, et selja tagagi meist lugu peetaks.



Seotud kvalitatiivne eesmärk:
Organiseeritum ja eesmärgipärasem suhtlus tudengi ja Ülikooli vahel.
Seotud kvantitatiivne eesmärk:
100% rohkem Noored Kooli! kandideerijaid TÜ-st, 50% rohkem VÕTA ülekandeid.

Olulised kavandatud tegevused:
�� Üliõpilaskogude käivitamine!
�� VÕTA protsessi tudengite kaasamine!
�� Tudengipalk, tuutoripalk ja ERASMUS-tuutorid!
�� ÕKE avalik lugemine ja töölepingu koolitused TÜÜE veebis!
�� Tudengistaatus kui lisaboonus Ülikooli ja Ülikooli partnerite tööintervjuudel!
�� Armee- ja/või õppemaksu/-laenuvabastus Noored Kooli! programmi läbinutele!

Üliõpilaskogude käivitamine on oluline reform, mis kaasab tudengitegevusse palju uusi
aktiivseid noori. See on üks neist paljudest loetelu punktidest, kus edu võtmena näen sujuvat
koostööd TÜÜEkate vahel ning teineteise arvamuste arvesse võtmist. Isiklikult näen kõige
esimese sammuna kursusevanemate valimiste läbi viimist 2009. a. oktoobri keskpaigaks läbi
ÕIS-süsteemi. Aasta algusesse on plaanitud ka lustakad ÕKE lugemised TÜÜE veebis,
juurapoiste poolt läbi viidavad töölepingu koolitused jäävad seevastu kooliaasta lõppu.
Tudengite kaasamine poliitika kujundamisse on märksõna, mis tagab suuresti ülejäänud
toodud tegevuste edukuse. Kindlasti peame kiiresti taastama küsitluse rubriigi TÜÜE
portaalis. Kuna mu programmi pea kõikide sammaste tegevused on suunatud TÜÜE
kodulehe külastatavuse suurendamisele, siis võime neist küsitlustest loota reaalset
tudengipoliitilist argumenti. Küsitlused, pressiteated, intervjuud, suusõna – kõik need
vahendid peavad koostöös meie eesmärkide täitumisele kaasa aitama!



II sammas: Tudengite meie-tunde loomine

Iga tudengi teadlikkus oma õigustest ja kohustustest ei taga paraku veel tugevat
üliõpilaskonda, kuigi loob selleks vajalikud eeldused. TÜÜE üks olulisimaist ülesannetest
on ühistunde loomine, mis tekitab igas tudengis himu TÜ tekli, pusa või sõrmuse järele.
Tartu Ülikool on märk, mille me tähendustega täitma peame. Partnerlus Üliõpilasküla,
Üliõpilasmaja ja Kultuuriklubiga on selle missiooni enesestmõistetav lähtealus. Omaenda
panuse mitte ainult eneste teada jätmine aga samuti oluline aspekt, mida arvesse võtta.
Eelmist esimeest Gilberit parafraseerides: me oleme üks suur üliõpilaskond!

Seotud kvalitatiivne eesmärk:
Portaalide edukas käivitamine, planeeritud ürituste edukas läbi viimine ja tõrvikurongkäigu
traditsiooni elustamine.

Seotud kvantitatiivne eesmärk:
Tartu Tudengi + blogi lugejate arvu kümnekordistamine.
Olulised kavandatud tegevused:
�� TÜ Ball, Tõrvikurongkäik, Teklipäev!
�� Üliõpilasblogi www.ut.ee/blogi!
�� Koostöö Tartu Tudengi väljaandmisel EPMÜ ja Tartu Kõrgkoolide Ümarlauaga!
�� Igaesmaspäevane Rektori tervituskõne üliõpilastele TÜÜE veebis!
�� Iga-aastane Kyyt.ee hääletusvõistlus koostöös Looduskaitseringiga!
�� Pöidlaküüdi vastu usaldust tõstvad sõbrakleepsud ja märgid!
�� Tudengikodu portaali toimima panek ning Ühikavahetuse projekt!




TEINE SUUR EESMÄRK: TUNTUD TÜÜE
Tartu on tudengite linn ja TÜÜE on nende parlament.

III sammas: TÜÜE maine parendamine tudengite seas

TÜÜEt valimas käinud tudengite osakaal üliõpilaskonna koguarvust, umbes iga viies
üliõpilane, reedab fakti, et valdaval osal tudengitel puuduvad TÜÜEga seotud reaalsed
ootused ja lootused. Praktiliselt kõik tudengid on täisealised, me oleme Eesti elu uus
põlvkond. Paraku pole me seni kogemuste puudusel sugugi alati seda nime väärivalt
käitunud. Kui mitte tudengite parlament, siis vähemalt ametiühing peab TÜÜE olema, aga
mitte klubi. TÜÜE ei tohi olla, ega olegi rektori käepikendus, vaid täiesti isesesev organ,
mille valivad täies ulatuses üliõpilased ise, ja mis ka vastutab esmalt ja eelkõige ainult Tartu
Ülikooli tudengite ees. Veel enam, kui Ülikool on riik, siis TÜÜE on selle riigi
esinduskogu, parlament, mille olemasolu eesmärk on tõestada, et kõrgeima võimu kandjaks
ei ole mitte keegi muu kui üliõpilased ise. Äärmiselt oluline on Ülikooli sees aset leidvate
otsustusprotsesside avalikustamine, üliõpilasteni viimine. See tõstab nii tudengite
eneseteadlikkust, süvendab meie-tunnet kui kasvatab TÜÜE mõjuvõimu ülikooli elus kaasa
rääkida. Lisaks rektori iganädalasele tervitusele kavatsen hea seista ka igale Tartu Ülikooli
tudengile võimaluse andmise eest oma muredega vahetult kogu üliõpilaskonna poole
pöörduda. TÜÜE kodulehekülje kasutusväärtuse tõstmine on mulle niivõrd südameasjaks, et
võin julgelt lubada: minu esimeheks oleku ajal kasvatame TÜÜE portaali külastatavuse
kümnekordseks! TÜÜEst peab saama Ülikooli innovatiivseim rakuke, kes oma katkematu
dünaamikaga Tõllakuurist kogu suure masinavärgi liikuma paneb. Iga TÜÜE liige peab
teadma, et talle heidetakse Peahoone ees pilke, milles lisaks austusele sisaldub ka ootus ja
lootus.



Seotud kvalitatiivne eesmärk:
TÜÜE kui brändi väärtustamine, TÜÜE kui tudengite parlamendi ausse tõstmine.
Seotud kvantitatiivne eesmärk:
TÜÜE portaali külastatavuse kümnekordistamine.

Olulised kavandatud tegevused:
�� http://www.ut.ee/esindus veebilehe taasavamine!
�� TÜÜE tegevust ja juhatust tutvustava video koostamine TÜÜE veebi avalehele!
�� Üliõpilaste õppe- ja olmealaste probleemide arutelu kajastava alamveebi loomine
TÜÜE koduleheküljel!
�� Uus teenus avalehel: kõik TÜÜE uudised emailile!
�� TÜÜE toimkondade ja juhatuse koosolekute interaktiviseerimine läbi TÜÜE veebi!
�� TÜÜE koolitused ÕKE rakendajatele (osakondade sekretärid-spetsialistid)!
�� Parem toimkondadevaheline koostöö TÜÜE töö kõikide aspektide kajastamiseks läbi
iga toimkonna tegevuse!

Väga oluliseks pean TÜÜE potentsiaali, st. TÜÜE liikmetes peituva potentsiaali täiel
määral avanemist. Hea võimaluse pakuvad selleks ajutised toimkonnad, mida TÜÜE
juhatusel on õigus moodustada, ning mis edukate töötulemuste korral võivad ka kinnistuda.
Plaanis on neist kindlasti realiseerida kaks: üliõpilaskogude toimkond ning teaduse
populariseerimise toimkond. Neist esimese tööd koordineerimas näen ma oma
vastaskandidaati Alo Lõokest ning teise töösse aktiivselt panustamas ka eelmist esimehe
kandidaati Friedrich Kaasikut. Üheskoos suudame rohkem, ühendagem jõud ja unustagem
parteipoliitika! TÜÜE arenguks üliolulises IT-valdkonnas loodan palju tulemuslikku
koostööd mõlemalt meie hulka kuuluvalt Kristjanilt.



IV sammas: TÜÜE kuvandi viimine laiema üldsuseni Tartus ja Eestis

Seotud kvalitatiivne eesmärk:
Paremad suhted Tartu linnaga, tugevam potentsiaal ja laiem kandepind Eesti elu soodsas
suunas mõjutamiseks ja ühiskondlikes arengutes kaasa rääkimiseks.
Seotud kvantitatiivne eesmärk:
Vähemalt 35000 tähemärki TÜÜE suhtes positiivset meediakajastust kohalikus ja
üleriiklikus meedias.

Olulised kavandatud tegevused:
�� 1. septembri üritused koostöös Lille Maja ja Eclectica festivaliga!
�� Tartu Kunstikuu korraldusõiguse taotlemine Tartu linnalt! (300000 kr)
�� TÜÜE Spin-off programm koostöös EASi ja Tehnoloogiainstituudiga! (200000 kr)
�� Teaduse populariseerimise toimkonna käivitamine koostöös minut.ee portaaliga!
�� Tudengite sõidusoodustuste ja paremate õppelaenutingimuste eest seismine koostöös
EÜL-iga!

TÜÜE peab lisaks Ülikooli struktuuriüksuseks olemisele muutuma ka osaks Tartu linnast.
Sest Tartu on esmajoones ikkagi Tudengilinn. Oman eelnevast elust piisavalt põhjalikku
kogemust ja formaalset ning mitte-formaalset suhtlemisoskust, et tuua TÜÜE-le tuntust ja
partnereid erinevaist eluvaldkonnist. Tudengid on kultuuri kandjad ning seeläbi pean
oluliseks alustada koostööd ka eelmisel aastal avatud Tartu Kultuuritehasega. KT-
toimkonna entusiasm annab märku TÜÜE-sse voolanud uuest energiast. Luban omalt poolt
teha parima, et see energia endale loova väljundi leiaks.


KOLMAS SUUR EESMÄRK: ELU KESTEV KAIF
Õppida on kaif. Kaif, mis peab kestma kogu elu.

Küsimus sellest, kes peaks maksma hariduse eest on umbes sama komplitseeritud ja
paljutahuline kui: „Kes see maksab Memme vaeva?!”. Ometigi nõuab ka see küsimus
vastust või vähemalt vastamist. Lihtsalt ja labaselt väljendudes; hariduse maksame kinni
kõik üheskoos. Kui inimvõimete piiril ülikeeruka operatsiooni edukalt läbi viinud arst tagab
mulle kümme lisa-aastat, siis pean lisaks teda abistanud õdedele panema pärja ka Ülikooli
ette, mis võimaldas talle pühendunud õppekeskkonda ja piisavalt praktikat. Teine võimalus
on vastata küsimusele küsimusega: „Kas haridusel on üldse hinda?!”. Haridus on sel juhul
midagi ülemat kui lihtsalt elukutse või kogum teadmisi, haridus on püüdlus, haridus on
nauding, haridus on kohustus ja haridus on vabadus. Haridus on kaif, mida meil kõigil on
kohustus üksteisega jagada. Sellise vaatenurga puhul, mille omaks võtmisel ühiskond alles
esimesi samme teeb, saab meie olulisimaks eesmärgiks kõiksuguste hariduse ja õppija vahel
olevate lävendite tasandamine. Võib tunduda harjumatu olukord, kus maakooli kolmepoiss
saab õppida sedasama juurat mida tema linnakooli oivikust konkurent. Ometigi peame
nentima, et sellisel lähenemisel on ka üks meeletult oluline eelis. Võimaldades igaühel
õppida just seda just seal just siis kui ta tahab, muutub õpiprotsess oluliselt paindlikumaks ja
pika-ajalisemaks, tuues kaasa kaasaja ühiskonda uurivate sotsioloogide poolt ihaldatud
olukorra, kus hariduse omandamisest saab piiritlematu lõputu protsess, milles osalejad on
tööturu muutustele reageerimisel hoopis võimekamad ja edukamad, kui nende rangelt
kindlatele ametioskustele keskendunud konkurendid. Elu kestev õpe saab reaalsuseks siis,
kui seda soodustavad haridust tudengisõbralikustavad ning laiale üldsusele kättesaadavaks
tegevad reformid. Selline on minu usutunnistus, millele ma kavatsen TÜÜEt juhtides
kindlaks jääda. Gaudeamus igitur,-Juvenes dum sumus! Elagu traditsioonid, elagu progress!


V sammas: Õpikeskkonna tudengisõbralikustamine

Seotud kvalitatiivne eesmärk:
Elukestva õppe juurutamisel sõnadest tegudeni jõudmine.
Seotud kvantitatiivne eesmärk:
500% ehk viis korda rohkem avalikke videoloenguid

Olulised kavandatud tegevused:
�� E-õppe väärtustamine ja propageerimine kõrgharidussüsteemi otsustusvõrgustikus!!
�� TÜÜE Ööraamatukogu!
�� TÜÜE õppematerjalide ja üliõpilastööde avalik depositoorium konspektide, audio- ja
videosalvestustega!
�� Õppeinfosüsteemi edasi arendamine ja tudengisõbralikustamine!
�� Avalike valikainete loend TÜÜE veebis/ õppeinfosüsteemis!
�� Kõrkkoolidevaheline E-koostöö!

Õpikeskkonna ja hariduse kättesaadavuse temaatikas, õigupoolest omavahel lahutamatute
eesmärkide saavutamisel, näen edu võtmena ühist meeskonnatööd noore ja tarmuka, kuid
ennast juba positiivsest küljest näidanud avaliku halduse spetsialisti Janno Voogi ning veel
kogenematu, kuid alati stiilse ja väljapeetud Anna Bõstrovaga. Samas on äärmiselt oluline,
et TÜÜE poliitikat puudutavates küsimustes võidaks arvamust küsida igalt TÜÜE liikmelt
ning taamalt toetaks väljaöeldud seisukohti tudengkonna seas läbi viidud arvamusuuringud
ja küsitlused. Iga tudengi võit selle dokumendi V ja VI samba all kirjeldatud tegevustest on
niivõrd ilmne, et juba esimeste õnnestunud tegevuste ellu viimisel hakkavad nad kahtlemata
toetamata ka kõiki ülejäänud nelja sammast. Tehes endale, anname seeläbi ka teistele!



VI sammas: Hariduse kättesaadavuse oluline parendamine

Seotud kvalitatiivne eesmärk:
Elukestva õppe juurutamisel sõnadest tegudeni jõudmine.

Seotud kvantitatiivne eesmärk:
Vähemalt 1 miljoni krooni eest taodeldud lisaraha TÜÜE projektide ellu viimiseks.

Olulised kavandatud tegevused:
�� ERASMUS-tuutoride pilootprogramm koostöös Euroopa Noortega! (15000 eur)
�� Tasuta ja soodsate arvutite pakkumine TÜ tudengitele koostöös programmiga
Ole Kaasas! (150000 kr)
�� Videoloengute tudengioperaatorite projekt koostöös IT Sihtasutusega (150000 kr)
�� Ülikooli hoonete Wifi-juurdepääsude kaardistamine ja parendamine!
�� Akadeemilise puhkuse pikendamine!
�� Vabakuulajate ainekavad!

Projektide kirjutamine TÜÜE nime all peab oluliselt aktiviseeruma. Võimalus selleks on
olemas igal TÜÜE liikmel ja toetajaliikmel – tuleb lihtsalt kokku leppida ühised
mängureeglid. Kindlasti toetan esimehena jätkuvalt innovatiivseid TÜÜ SA projekte nagu
Tartu Ülikooli lastesõim ja Tudengisöökla. Panen omalt poolt ette hõllanduslike lesilate
tekitamist TÜÜE kaasabil Ülikooli olulisimatesse õppehoonetesse. Seal mängib mahe
muusika, saadaval on värske vesi ja vahest ka tee, on piisavalt valge, et raamatut lugeda
ning piisavalt õdus, et kahe loengu vahel korraks tukastada. Selliste paigakeste loomine ei
nõua Ülikoolilt niivõrd raha kui tahet ja arusaama – ka tudeng on ikkagi inimene. Näitame
üheskoos, et humaansed väärtusd pääsevad viimaks maksma ka läbinisti reaalses Maailmas!


Siin toodu on vaid väike osa tegevustest ja üritustest, mis TÜÜE järgneva aasta jooksul ellu viib. Üks valdkond, mida ma väga-väga oluliseks pean, kuid programmis ei kirjeldanud, on läbirääkimised kõigi seniste partneritega kehtivate toetuslepingute jätkumise nimel. TÜÜE liikmeks olemine peab olema ühtviisi keerukas ja lihtne, põnev ja phann, kuid
kunagi ei tohi meelest minna meie peamine staatus – üliõpilasesindajate oma. Näen
vähemalt viite olulist põhjust miks ma oma vastaskandidaadist tugevam ja parem valik olen.
Olulisim neist, mida tahan välja tuua, on sõltumatus. Politiseeritud Üliõpilasesindus vajab
tugevat erapooletut kandidaati, kes suudaks hajutada aastatega TÜÜE kohale kuhjunud
Isamaa ja Res Publica Liidu vs. Rahvaliidu vastasseisu. Seejuures ei tasu tõsiselt võtta
vastaspoole väiteid, et minu jaoks aated ja eetilised normid igasuguse tähtsuse ja tähenduse
oleksid minetanud. See et ma eelistan metsavendade kalmudel kõnepidamisele
väikerahvaste iseseisvuspüüete toetamist, ei muuda mind veel vähem eestlaseks, vaid pigem
vastupidi. Enn Tarto võitlust tuleb jätkata, mitte taga nutta. Eesti Igavesti!!!

Ära jää uskuma Lõokese laulu – vali TÜÜE esimeheks Meelis From Tartu!
Valides Meelis Kaldalu, valid Muutuse!
Muutuse, mida TÜÜE vajab!



Tartus, 21. aprillil 2009

Mõtteis teiega:)


/Meelis Kaldalu/
TÜÜE liige
Üliõpilaskonna juhatuse esimehe kandidaat



Üliõpilaskonna juhatuse esimehe kandidaat
esimehe valimistel



i
Seda, et võltsvagadus ja topeltmoraal on viimaks ometi murenduma hakanud, jääb meile
meenutama veel üks oluline daatum: 04.11.2008. Just sel päeval said Ameerika Ühendriigid endale esmakordselt mustanahalise presidendi, kes on suitsetanud kanepit ja tunnistab teooriat inimese põlvnemisest ahvist. Käes on muutuse aeg!

ii
Üha ilmselgemaks saab ka Eesti idapoliitika totaalne läbikukkumine. Truu valvekoera roll idapiiril, mida Eesti Euroopa ees etendab, tagab meile halvima võimaliku stsenaariumi puhul küll piiratud julgeolekugarantii, kuid mitte mingil moel midagi enamat, kui on tagatud teistele liikmesriikidele, sealhulgas Venemaale torujuhet ehitavale Soomele. Ansipi vihased Pronksiöö järgsed väited Vene transiidi ebaolulisusest tunduvad veelgi ebasiiramad reaalsuse taustal, kus Gazprom on Eesti Gaasi suurim aktsionär ning venekeelne kapital kontrollib suurt osa kohalikust töötlevast tööstusest. Veelgi morjendavam on aga see, kui alati iseendaks jääda osanud eestlastest püütakse subtiilselt kujundada latentseid võõravihkajaid. Olukorras, kus kolmandik Eesti elanikkonnast on muukeelne, pole loodud isegi portfellita Integratsiooniministri ametikohta. Ennast äärmiselt erapooletuks pidadma harjunud eestlastele võiks külma duššina mõjuda ka tõsiasi, et rahvusvaheline üldsus on peaaegu üksmeelselt Mart Laari nõustatud Mihhail Šaakasviili poolt ööl vastu 8. augustit sanktsioneeritud Tšinvaali pommitamise hukka mõistnud. Seda eriti veel kurbade faktide taustal, et Eesti pole tunnustanud ei Tšetseenia ega Tiibeti iseseisvuspüüdeid, mille tõttu oldi Eestit külastanud Dalai Laama kohtumine toonase peaminister Laariga Punahiina kartuses teel Toompea tualetti lavastama sunnitud. Eesti rahvuslik au päästeti Tartu Ülikooli poolt Tenzin Gyatso orientalistika audoktoriks nimetamisega ning täismajale antud aulaloengutega. Kui selg sirgem on hääl ka selgem. Nagu rahvuslikul ärkamisajal saagu ka nüüd lömitamise lõpp alguse Taaralinnast. Käes on muutuse aeg!

iii
Aga võrdle ka Mark Twaini mõttega: “Education consists mainly of what we have unlearned”.
Kõik pole kuld, mis hiilgab, ning ega kuldki kõigeks kõlba. Tudengi ülesanne pole mitte ainult õppida, vaid ka valida, mida õppida. Õppekavade kokkupanekul tuleb senisest rohkem kuulda võtta ka üliõpilaste arvamust. VÕTA ainepunktide ülekande skeem ja kõrgkoolide vahelised vahetuslepingud on vaid esimesed sammud teel, mille horisondil miilab kutsuvalt tõeliselt piiranguteta haridus kõigile soovijaile. Tartu Ülikooli roll peab sel teel olema suunanäitaja, mitte sabassörkija oma. Üheskoos suudame näidata kogu Eestile, millist muutust me ühiskonnas näha loodame. Käes on muutuse aeg!







Read more!

Viis küsimust üliõpilaskonna juhatuse vastvalitud aseesimeestele

TÜ üliõpilasesinduse 2009/2010.a koosseisu esimesel koosolekul valiti üliõpilaskonna juhatuse aseesimeesteks Anna Bõstrova (haridus- ja sotsiaalvaldkonnas) ning Eve Väljas (kultuuri- ja teabevaldkonnas). Esitasime neile 5 küsimust.

Milline oleks Sinu esimene tegu juhatuse liikmena?
Anna: Algul mõelda, siis tegutseda. Kõigepealt tuleb koguda TÜÜEkatelt ideid ja mõtteid, et leida ühised eesmärgid, mida saaks hakata koos ellu viima.
Eve: Mõtlesin, et soetan endale Tartu Ülikooli tekli. Oma valdkonnaga seotud tegevustest tuleb hakata korraldama üliõpilaskonna sünnipäeva.

Mida arvad ütlusest: „Geniaalsusel on piirid aga lollus on piiritu.“?
Anna: Esimese poolega ei nõustu – pigem asub geniaalsus väljaspool teatud piiri ja selle piiri ületamine seal, kus varem pole seda tehtud, teebki inimesest geeniuse. Teise poolega olen nõus - miski pole lollikindel.
Eve: Arvan, et selles väites on iva ja vastaks sellele omalt poolt nii: “Midagi ei saa teha lollikindlaks, sest lollid on väga leidlikud.”

Millise üldtuntud juhiga Sa ennast võrdleksid?
Anna: Leian, et vara on ennast suurte juhtidega samale pulgale panna, aga eeskujuks on näiteks Margareth Thatcher.
Eve: Võrdleksin ennast Pipiga. Ta pole küll tuntud juht, kuid kahtlemata on tal juhiomadused. Pipit on kritiseeritud seeliku alt välkuvate sukatrippide ja kehva koolihariduse poolest. Neid omadusi ma enda arvele ei kirjutaks, kuid leian, et minus on pipilikku optimismi ja särtsakust.

Mis on Sinu suurim soov seoses TÜÜEga?
Anna: Soovin, et TÜÜE aktiivsus oleks nii suur, et iga tudeng saaks öelda, et TÜÜE on tema jaoks midagi head teinud.
Eve: Minu suurim soov on see aasta edukalt läbida nii TÜÜEs kui koolis. Read more!