Tartu Ülikooli üliõpilaskonna juhatusse kandideerijate platvormi kirjeldus. Vol1

Tartu Tudengi blogi toob teieni Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna esimeheks kandideeriva Meelis Kaldalu valimisplatvormi.

Meelis Kaldalu valimisplatvorm saabus TÜÜE e-meili listi 21. aprillil kl 8.46. Kandidaadi platvorm on esitatud muutmata kujul ning ei peegelda kuidagi viisi Tartu Tudengi eelistusi.

Head lugemist.





MUUTUS!

...MIDA TÜÜE VAJAB



VALIMISLUBADUS:
TÜÜE TOOB KUULDAVALE TARTU TUDENGITE
HÄÄLE, MILLE KAUNIS KÕLA KAIGUB TAGASI IGAST
EESTI ELU VALDKONNAST

ESIMENE SUUR EESMÄRK: ÜHTNE ÜLIÕPILASKOND
I sammas: Tudengite eneseteadlikkuse tõstmine
II sammas: Tudengite meie-tunde loomine

TEINE SUUR EESMÄRK: TUNTUD TÜÜE
III sammas: TÜÜE maine parendamine tudengite seas
IV sammas: TÜÜE kuvandi viimine laiema üldsuseni Tartus ja Eestis

KOLMAS SUUR EESMÄRK: ELU KESTEV KAIF
V sammas: Õpikeskkonna tudengisõbralikustamine
VI sammas: Hariduse kättesaadavuse oluline parendamine


LOE EDASI!

Maailm on muutunud. Müstilisse möödunud aasta augustikuusse jäid maagilised
kuupäevad: 08.08.08 ja 20.08.2008. Euraasia eri otstes tähistati neil päevil vastavalt
Olümpiatule süttimist ja ühe väikese rahvuse taasiseseisvumise aastapäeva. Kahe peo vahel
jõuti verdki valada: kaua-oodatud iseseisvuseni, (mille de jure ja de facto aspektid küll
võrdväärselt kaheldavad on), jõudsid Venemaa ja Gruusia vahele surutud osseedid.

Vaevalt aga leidub praegu, kümne või saja aasta pärast kahtlejaid, et rasvaste
tähtedega kirjutatakse Milleeniumi kaheksanda aasta kaheksas kuu ajaloo annaalidesse
hoopis neljandal põhjusel: just möödunud augustis tuli viimaks taaskord ilmsiks tõsiasi,
millest aru saamise poole Külma sõja järgne Maailm juba mitmeid aastaid teel oli olnud:
raha ei kõlba süüa.

Finantssüsteemi täielikku kokku varisemisest suutis Läänemaailm ulatuslikke
valuuta tugiostudega küll vältida, ent on selgemast selgem, et seni nähtavaks saanud
sümptomid on vaid suure jäämäe veepealne tipp. See jäämägi, millest meile paistavad kätte
odavamaks läinud autod ja kinnisvara, koosneb tegelikult miljarditest vaesusesse aheldatud
nö. Kolmanda Maailma kodanikest, kellest paljude jaoks on, söögist rääkimatagi,
kättesaamatuks luksuseks nii puhas vesi kui elementaarne arstiabi.

Silmi kinni pigistama harjunud Maailm seisab olukorra ees, kus samamoodi
jätkata ei saa ega tohi ega või. Koos teaduse ja uute tehnoloogiate abiga tuleb poliitikutel
leida ühisosa, mis liidaks koostööks Planeedi tuleviku nimel teleri ette aheldatud
ülekaalulise ameeriklase ning kirjaoskamatu Kamboodža kalamehe. Maailmajagudevahelise
võrdsuse suurendamine on ainus tee demograafilise plahvatuse ära hoidmiseks. Viimasest
on otseses sõltuvuses ÜRO ja Euroopa Liidu poolt seatud kliimaeesmärkide
miinimumtasemetegi täitmine, millest omakorda sõltub kogu planeet Maa biosfääri tulevik.i


Eestigi peab muutuma. Seitseteist ja pool aastat pärast iseseisvumist on paras aeg peatuda
ning enestelt aru pärida: Quo Vadis, Maarjamaa? Loetud päevade pärast, 1. mail, esitavad
iseendale ja meile kõigile sama küsimuse sajad ja tuhanded üle Eesti aset leidvaile
mõttetalguile kogunevad inimesed. Vähe on tänaseks päevaks järele jäänud neid, kes
näeksid noore Eesti riigi arenguloos vaid helget edulugu. Tublimad ja parimadki meist
peavad tunnistama fakti, et kuude ja nädalate kaupa tühjaks jooksev Töötukassa ning üha
vildakamaks kiskuvad Pensionisambad reedavad aastate jooksul tegemata jäänud tööd ning
kuulutavad ette äärmiselt pingelist sügist ning veelgi süngemat talve.
Algas ju kõik ometi nii kaunilt! Heinz Valgu poolt valendavate sini-must-valgete
meres välja lausutud rahvuslik usutunnistus: „Ükskord me võidame niikuinii!” võimaldas
meil õnne ja talupojatarkuse kaasabil iseseisvus veretult kätte võidelda. Järgnenud
reformide turmtules sai endale võetud kindel siht: Eesti peab pöörama pilgu idast läände
ning veel enam, põhja, kus vaprad hõimuvelled soomlased ja ülemerenaabrid rootslased
oma riigikorra osavalt nii on korraldanud, et need Maailma mastaabis pedestaalile, või
vähemalt poodiumile on tõstetud. Ja kuigi jätsime seeläbi saatuse hooleks Setumaa, valitud
kurss ka õigustas end: Eesti võeti vastu Euroopa riikide perre, meie raharinge liideti
Põhjamaa omaga ning trobikonnast andekaist programmeerijaist said Skaibi rootslastest
omanike kaasabil siinset ettevõtluskliimat elavdavad riskikapitalistid.
Paraku on tiigrihüpe tänaseks õhku rippuma jäänud. Areng, mille vastu ma mitmetes
varasemates artiklites teravalt sõna olen võtnud. Mitte ainult mina, Skaibi omanikud
kaaluvad kõrgtehnoloogilise tootmise Indiasse ümberkolimist – põhjuseks töötajate nappus,
mitte hind. Valitsevad erakonnad tegelevad kas riigivarguse või monumendipoliitikaga,
olukorras, kus Eesti tõepoolest vajab vahetust, pole keegi valmis seda pakkuma.ii


Muudame iseennast! Me oleme esimene põlvkond, kelle jaoks elu tähtsaimaks
sündmuseks ei jää Laulev revolutsioon. Me saame parima võimaliku hariduse, mida meie
kodumaa suudab meile pakkuda. Me oleme Eesti ühiskonna priviligeeritud lootus, kelle
kätte usaldatakse Eesti elu teatepulk. Õigustame seda lootust!
Tekib küsimus: mida me peame selleks tegema? Kui see oleks nii lihtne, siis miks ei
ole seda juba varasemalt tehtud? Kas 31 noort inimest, kes tahavad lisaks koolile ja trennile
TÜÜEs aega viita, suudavad mingilgi moel mõjutada Ülikooli ligi 20000 tudengit-töötajat?
Usun ja tahan neile küsimustele vastata.
Et muuta iseennast, tuleb kõigepealt saada iseendaks. TÜÜE peab liitma
tudengiperet ja tegema seda senisest efektiivsemalt. Muidugi on esmatähtis tagada juba
juurutatud traditsioonide edasikestmine ja –arendamine: olgu selleks tõrvikurongkäik,
teklipäev või TÜÜE Ööraamatukogu. Samas peavad tudengid aru saama, et tudengistaatus
on enamgi veel kui sõrmus, kaart või müts, et see on õigupoolest suhe nagu iga teinegi –
oma vastutuse, õiguste ja kohustustega. Just seda teadvust peame me rohkem tudengini
viima, ning kuidas seda teha käsitleb minu programmi esimene suur eesmärk.
Et saada iseendaks, tuleb alati jääda iseendaks. Iseendaks jäämine tähendab
TÜÜE puhul eelkõige seda, et tudeng saab meie peale alati loota – TÜÜE ei vea teda alt,
olgu selleks tema õiguste kaitse teaduskonna, ülikooli või riigi ees. Kuidas me seda
tudengile võiksime garanteerida käsitleb minu valimisplatvormi teine suur eesmärk.
Et jääda iseendaks, tuleb õppida iseendaks olema. Ma ei karda tsiteerida siinkohal
Leninit: „Õppida, õppida, õppida!”.iii Õppimine on Ülikooli alusmõte, ning TÜÜE mõte
peab ja saab seisnema selle vooruse ja naudingu võimalikult lihtsalt ja odavalt võimalikult
paljudele kättesaadavaks tegemises. Kuidas täpsemalt sätestab käesoleva dokumendi
kolmas suur eesmärk.


VALIMISLUBADUS:
TÜÜE TOOB KUULDAVALE TARTU TUDENGITE
HÄÄLE, MILLE KAUNIS KÕLA KAIGUB TAGASI IGAST
EESTI ELU VALDKONNAST

ESIMENE SUUR EESMÄRK: ÜHTNE ÜLIÕPILASKOND
I sammas: Tudengite eneseteadlikkuse tõstmine
II sammas: Tudengite meie-tunde loomine

TEINE SUUR EESMÄRK: TUNTUD TÜÜE
III sammas: TÜÜE maine parendamine tudengite seas
IV sammas: TÜÜE kuvandi viimine laiema üldsuseni Tartus ja Eestis

KOLMAS SUUR EESMÄRK: ELU KESTEV KAIF
V sammas: Õpikeskkonna tudengisõbralikustamine
VI sammas: Hariduse kättesaadavuse oluline parendamine

LOE EDASI!



ESIMENE SUUR EESMÄRK: ÜHTNE ÜLIÕPILASKOND
Tudengid on Ülikooli seitsmes sammas. Ülikool on Eesti seitsmes linn. Rahvaarvult.

I sammas: Tudengite eneseteadlikkuse tõstmine

Ülikoolis õppima asuva tudengi jaoks on eriala valik tema senise elu kahtlemata olulisimaid
otsuseid. Nõu küsitakse sõpradelt ja vanematelt, lähtutakse senistest huvialadest ja
õpitulemustest; toetutakse ka lähedaste õpetajate arvamusele, eelkõige aga ikkagi parimale
ettekujutlusele ees ootavast elust ja karjäärist. Mõnigi ehk vaatleb tähelepanelikult ka
ühiskondlikku tellimust ning tööturu arenguid. Sooritatakse sisseastumiskatsed, vajadusel
hangitakse kate õppemaksule, kuid sellega paraku oma ülikooliaastate teadlik kavandamine
pahatihti, et mitte öelda valdaval osal juhtudest, ka lõpeb. Soovid ja plaanid unustatakse
ning ennast just nagu heidetakse osakonna/teaduskonna üliõpilaste nimekirja, kindlas
lootuses ja usus, et karjavaim meid kõigest halvast läbi veab ja vajalik informatsioon meile
ühel või teisel moel teatavaks tehakse. Paraku teavad vanemate kursuste üliõpilased isikliku
kogemuse põhjal, et parimal juhul tagatakse puu alla banaani ootama jäänutele vaid
hädapärane miinimum, raamatukogukaart, akadeemiline puhkus ja lõputöö esitamise puhul
ka lõputunnistus (tihtikuuldud argument: „neile makstakse lõpetanute arvu pealt”).
Ometi on tudengistaatus suhe nagu iga teinegi – oma vastutuse, õiguste ja
kohustustega. Just seda teadmust ja teadmist peab TÜÜE senisest aktiivsemalt ja
efektiivsemalt kõikide üliõpilasteni viima. Ka valimata jätmine on valik – see on valik
seniste pahatihti tudengit alavääristavate praktikate jätkumise suunas. Ainult eneseteadlik
üliõpilaskond suudab aktiivselt oma õiguste eest seista, ainult teadlik valik toob kaasa
püsiva muutuse, ainult üheskoos on meil õigus nõuda, et selja tagagi meist lugu peetaks.



Seotud kvalitatiivne eesmärk:
Organiseeritum ja eesmärgipärasem suhtlus tudengi ja Ülikooli vahel.
Seotud kvantitatiivne eesmärk:
100% rohkem Noored Kooli! kandideerijaid TÜ-st, 50% rohkem VÕTA ülekandeid.

Olulised kavandatud tegevused:
�� Üliõpilaskogude käivitamine!
�� VÕTA protsessi tudengite kaasamine!
�� Tudengipalk, tuutoripalk ja ERASMUS-tuutorid!
�� ÕKE avalik lugemine ja töölepingu koolitused TÜÜE veebis!
�� Tudengistaatus kui lisaboonus Ülikooli ja Ülikooli partnerite tööintervjuudel!
�� Armee- ja/või õppemaksu/-laenuvabastus Noored Kooli! programmi läbinutele!

Üliõpilaskogude käivitamine on oluline reform, mis kaasab tudengitegevusse palju uusi
aktiivseid noori. See on üks neist paljudest loetelu punktidest, kus edu võtmena näen sujuvat
koostööd TÜÜEkate vahel ning teineteise arvamuste arvesse võtmist. Isiklikult näen kõige
esimese sammuna kursusevanemate valimiste läbi viimist 2009. a. oktoobri keskpaigaks läbi
ÕIS-süsteemi. Aasta algusesse on plaanitud ka lustakad ÕKE lugemised TÜÜE veebis,
juurapoiste poolt läbi viidavad töölepingu koolitused jäävad seevastu kooliaasta lõppu.
Tudengite kaasamine poliitika kujundamisse on märksõna, mis tagab suuresti ülejäänud
toodud tegevuste edukuse. Kindlasti peame kiiresti taastama küsitluse rubriigi TÜÜE
portaalis. Kuna mu programmi pea kõikide sammaste tegevused on suunatud TÜÜE
kodulehe külastatavuse suurendamisele, siis võime neist küsitlustest loota reaalset
tudengipoliitilist argumenti. Küsitlused, pressiteated, intervjuud, suusõna – kõik need
vahendid peavad koostöös meie eesmärkide täitumisele kaasa aitama!



II sammas: Tudengite meie-tunde loomine

Iga tudengi teadlikkus oma õigustest ja kohustustest ei taga paraku veel tugevat
üliõpilaskonda, kuigi loob selleks vajalikud eeldused. TÜÜE üks olulisimaist ülesannetest
on ühistunde loomine, mis tekitab igas tudengis himu TÜ tekli, pusa või sõrmuse järele.
Tartu Ülikool on märk, mille me tähendustega täitma peame. Partnerlus Üliõpilasküla,
Üliõpilasmaja ja Kultuuriklubiga on selle missiooni enesestmõistetav lähtealus. Omaenda
panuse mitte ainult eneste teada jätmine aga samuti oluline aspekt, mida arvesse võtta.
Eelmist esimeest Gilberit parafraseerides: me oleme üks suur üliõpilaskond!

Seotud kvalitatiivne eesmärk:
Portaalide edukas käivitamine, planeeritud ürituste edukas läbi viimine ja tõrvikurongkäigu
traditsiooni elustamine.

Seotud kvantitatiivne eesmärk:
Tartu Tudengi + blogi lugejate arvu kümnekordistamine.
Olulised kavandatud tegevused:
�� TÜ Ball, Tõrvikurongkäik, Teklipäev!
�� Üliõpilasblogi www.ut.ee/blogi!
�� Koostöö Tartu Tudengi väljaandmisel EPMÜ ja Tartu Kõrgkoolide Ümarlauaga!
�� Igaesmaspäevane Rektori tervituskõne üliõpilastele TÜÜE veebis!
�� Iga-aastane Kyyt.ee hääletusvõistlus koostöös Looduskaitseringiga!
�� Pöidlaküüdi vastu usaldust tõstvad sõbrakleepsud ja märgid!
�� Tudengikodu portaali toimima panek ning Ühikavahetuse projekt!




TEINE SUUR EESMÄRK: TUNTUD TÜÜE
Tartu on tudengite linn ja TÜÜE on nende parlament.

III sammas: TÜÜE maine parendamine tudengite seas

TÜÜEt valimas käinud tudengite osakaal üliõpilaskonna koguarvust, umbes iga viies
üliõpilane, reedab fakti, et valdaval osal tudengitel puuduvad TÜÜEga seotud reaalsed
ootused ja lootused. Praktiliselt kõik tudengid on täisealised, me oleme Eesti elu uus
põlvkond. Paraku pole me seni kogemuste puudusel sugugi alati seda nime väärivalt
käitunud. Kui mitte tudengite parlament, siis vähemalt ametiühing peab TÜÜE olema, aga
mitte klubi. TÜÜE ei tohi olla, ega olegi rektori käepikendus, vaid täiesti isesesev organ,
mille valivad täies ulatuses üliõpilased ise, ja mis ka vastutab esmalt ja eelkõige ainult Tartu
Ülikooli tudengite ees. Veel enam, kui Ülikool on riik, siis TÜÜE on selle riigi
esinduskogu, parlament, mille olemasolu eesmärk on tõestada, et kõrgeima võimu kandjaks
ei ole mitte keegi muu kui üliõpilased ise. Äärmiselt oluline on Ülikooli sees aset leidvate
otsustusprotsesside avalikustamine, üliõpilasteni viimine. See tõstab nii tudengite
eneseteadlikkust, süvendab meie-tunnet kui kasvatab TÜÜE mõjuvõimu ülikooli elus kaasa
rääkida. Lisaks rektori iganädalasele tervitusele kavatsen hea seista ka igale Tartu Ülikooli
tudengile võimaluse andmise eest oma muredega vahetult kogu üliõpilaskonna poole
pöörduda. TÜÜE kodulehekülje kasutusväärtuse tõstmine on mulle niivõrd südameasjaks, et
võin julgelt lubada: minu esimeheks oleku ajal kasvatame TÜÜE portaali külastatavuse
kümnekordseks! TÜÜEst peab saama Ülikooli innovatiivseim rakuke, kes oma katkematu
dünaamikaga Tõllakuurist kogu suure masinavärgi liikuma paneb. Iga TÜÜE liige peab
teadma, et talle heidetakse Peahoone ees pilke, milles lisaks austusele sisaldub ka ootus ja
lootus.



Seotud kvalitatiivne eesmärk:
TÜÜE kui brändi väärtustamine, TÜÜE kui tudengite parlamendi ausse tõstmine.
Seotud kvantitatiivne eesmärk:
TÜÜE portaali külastatavuse kümnekordistamine.

Olulised kavandatud tegevused:
�� http://www.ut.ee/esindus veebilehe taasavamine!
�� TÜÜE tegevust ja juhatust tutvustava video koostamine TÜÜE veebi avalehele!
�� Üliõpilaste õppe- ja olmealaste probleemide arutelu kajastava alamveebi loomine
TÜÜE koduleheküljel!
�� Uus teenus avalehel: kõik TÜÜE uudised emailile!
�� TÜÜE toimkondade ja juhatuse koosolekute interaktiviseerimine läbi TÜÜE veebi!
�� TÜÜE koolitused ÕKE rakendajatele (osakondade sekretärid-spetsialistid)!
�� Parem toimkondadevaheline koostöö TÜÜE töö kõikide aspektide kajastamiseks läbi
iga toimkonna tegevuse!

Väga oluliseks pean TÜÜE potentsiaali, st. TÜÜE liikmetes peituva potentsiaali täiel
määral avanemist. Hea võimaluse pakuvad selleks ajutised toimkonnad, mida TÜÜE
juhatusel on õigus moodustada, ning mis edukate töötulemuste korral võivad ka kinnistuda.
Plaanis on neist kindlasti realiseerida kaks: üliõpilaskogude toimkond ning teaduse
populariseerimise toimkond. Neist esimese tööd koordineerimas näen ma oma
vastaskandidaati Alo Lõokest ning teise töösse aktiivselt panustamas ka eelmist esimehe
kandidaati Friedrich Kaasikut. Üheskoos suudame rohkem, ühendagem jõud ja unustagem
parteipoliitika! TÜÜE arenguks üliolulises IT-valdkonnas loodan palju tulemuslikku
koostööd mõlemalt meie hulka kuuluvalt Kristjanilt.



IV sammas: TÜÜE kuvandi viimine laiema üldsuseni Tartus ja Eestis

Seotud kvalitatiivne eesmärk:
Paremad suhted Tartu linnaga, tugevam potentsiaal ja laiem kandepind Eesti elu soodsas
suunas mõjutamiseks ja ühiskondlikes arengutes kaasa rääkimiseks.
Seotud kvantitatiivne eesmärk:
Vähemalt 35000 tähemärki TÜÜE suhtes positiivset meediakajastust kohalikus ja
üleriiklikus meedias.

Olulised kavandatud tegevused:
�� 1. septembri üritused koostöös Lille Maja ja Eclectica festivaliga!
�� Tartu Kunstikuu korraldusõiguse taotlemine Tartu linnalt! (300000 kr)
�� TÜÜE Spin-off programm koostöös EASi ja Tehnoloogiainstituudiga! (200000 kr)
�� Teaduse populariseerimise toimkonna käivitamine koostöös minut.ee portaaliga!
�� Tudengite sõidusoodustuste ja paremate õppelaenutingimuste eest seismine koostöös
EÜL-iga!

TÜÜE peab lisaks Ülikooli struktuuriüksuseks olemisele muutuma ka osaks Tartu linnast.
Sest Tartu on esmajoones ikkagi Tudengilinn. Oman eelnevast elust piisavalt põhjalikku
kogemust ja formaalset ning mitte-formaalset suhtlemisoskust, et tuua TÜÜE-le tuntust ja
partnereid erinevaist eluvaldkonnist. Tudengid on kultuuri kandjad ning seeläbi pean
oluliseks alustada koostööd ka eelmisel aastal avatud Tartu Kultuuritehasega. KT-
toimkonna entusiasm annab märku TÜÜE-sse voolanud uuest energiast. Luban omalt poolt
teha parima, et see energia endale loova väljundi leiaks.


KOLMAS SUUR EESMÄRK: ELU KESTEV KAIF
Õppida on kaif. Kaif, mis peab kestma kogu elu.

Küsimus sellest, kes peaks maksma hariduse eest on umbes sama komplitseeritud ja
paljutahuline kui: „Kes see maksab Memme vaeva?!”. Ometigi nõuab ka see küsimus
vastust või vähemalt vastamist. Lihtsalt ja labaselt väljendudes; hariduse maksame kinni
kõik üheskoos. Kui inimvõimete piiril ülikeeruka operatsiooni edukalt läbi viinud arst tagab
mulle kümme lisa-aastat, siis pean lisaks teda abistanud õdedele panema pärja ka Ülikooli
ette, mis võimaldas talle pühendunud õppekeskkonda ja piisavalt praktikat. Teine võimalus
on vastata küsimusele küsimusega: „Kas haridusel on üldse hinda?!”. Haridus on sel juhul
midagi ülemat kui lihtsalt elukutse või kogum teadmisi, haridus on püüdlus, haridus on
nauding, haridus on kohustus ja haridus on vabadus. Haridus on kaif, mida meil kõigil on
kohustus üksteisega jagada. Sellise vaatenurga puhul, mille omaks võtmisel ühiskond alles
esimesi samme teeb, saab meie olulisimaks eesmärgiks kõiksuguste hariduse ja õppija vahel
olevate lävendite tasandamine. Võib tunduda harjumatu olukord, kus maakooli kolmepoiss
saab õppida sedasama juurat mida tema linnakooli oivikust konkurent. Ometigi peame
nentima, et sellisel lähenemisel on ka üks meeletult oluline eelis. Võimaldades igaühel
õppida just seda just seal just siis kui ta tahab, muutub õpiprotsess oluliselt paindlikumaks ja
pika-ajalisemaks, tuues kaasa kaasaja ühiskonda uurivate sotsioloogide poolt ihaldatud
olukorra, kus hariduse omandamisest saab piiritlematu lõputu protsess, milles osalejad on
tööturu muutustele reageerimisel hoopis võimekamad ja edukamad, kui nende rangelt
kindlatele ametioskustele keskendunud konkurendid. Elu kestev õpe saab reaalsuseks siis,
kui seda soodustavad haridust tudengisõbralikustavad ning laiale üldsusele kättesaadavaks
tegevad reformid. Selline on minu usutunnistus, millele ma kavatsen TÜÜEt juhtides
kindlaks jääda. Gaudeamus igitur,-Juvenes dum sumus! Elagu traditsioonid, elagu progress!


V sammas: Õpikeskkonna tudengisõbralikustamine

Seotud kvalitatiivne eesmärk:
Elukestva õppe juurutamisel sõnadest tegudeni jõudmine.
Seotud kvantitatiivne eesmärk:
500% ehk viis korda rohkem avalikke videoloenguid

Olulised kavandatud tegevused:
�� E-õppe väärtustamine ja propageerimine kõrgharidussüsteemi otsustusvõrgustikus!!
�� TÜÜE Ööraamatukogu!
�� TÜÜE õppematerjalide ja üliõpilastööde avalik depositoorium konspektide, audio- ja
videosalvestustega!
�� Õppeinfosüsteemi edasi arendamine ja tudengisõbralikustamine!
�� Avalike valikainete loend TÜÜE veebis/ õppeinfosüsteemis!
�� Kõrkkoolidevaheline E-koostöö!

Õpikeskkonna ja hariduse kättesaadavuse temaatikas, õigupoolest omavahel lahutamatute
eesmärkide saavutamisel, näen edu võtmena ühist meeskonnatööd noore ja tarmuka, kuid
ennast juba positiivsest küljest näidanud avaliku halduse spetsialisti Janno Voogi ning veel
kogenematu, kuid alati stiilse ja väljapeetud Anna Bõstrovaga. Samas on äärmiselt oluline,
et TÜÜE poliitikat puudutavates küsimustes võidaks arvamust küsida igalt TÜÜE liikmelt
ning taamalt toetaks väljaöeldud seisukohti tudengkonna seas läbi viidud arvamusuuringud
ja küsitlused. Iga tudengi võit selle dokumendi V ja VI samba all kirjeldatud tegevustest on
niivõrd ilmne, et juba esimeste õnnestunud tegevuste ellu viimisel hakkavad nad kahtlemata
toetamata ka kõiki ülejäänud nelja sammast. Tehes endale, anname seeläbi ka teistele!



VI sammas: Hariduse kättesaadavuse oluline parendamine

Seotud kvalitatiivne eesmärk:
Elukestva õppe juurutamisel sõnadest tegudeni jõudmine.

Seotud kvantitatiivne eesmärk:
Vähemalt 1 miljoni krooni eest taodeldud lisaraha TÜÜE projektide ellu viimiseks.

Olulised kavandatud tegevused:
�� ERASMUS-tuutoride pilootprogramm koostöös Euroopa Noortega! (15000 eur)
�� Tasuta ja soodsate arvutite pakkumine TÜ tudengitele koostöös programmiga
Ole Kaasas! (150000 kr)
�� Videoloengute tudengioperaatorite projekt koostöös IT Sihtasutusega (150000 kr)
�� Ülikooli hoonete Wifi-juurdepääsude kaardistamine ja parendamine!
�� Akadeemilise puhkuse pikendamine!
�� Vabakuulajate ainekavad!

Projektide kirjutamine TÜÜE nime all peab oluliselt aktiviseeruma. Võimalus selleks on
olemas igal TÜÜE liikmel ja toetajaliikmel – tuleb lihtsalt kokku leppida ühised
mängureeglid. Kindlasti toetan esimehena jätkuvalt innovatiivseid TÜÜ SA projekte nagu
Tartu Ülikooli lastesõim ja Tudengisöökla. Panen omalt poolt ette hõllanduslike lesilate
tekitamist TÜÜE kaasabil Ülikooli olulisimatesse õppehoonetesse. Seal mängib mahe
muusika, saadaval on värske vesi ja vahest ka tee, on piisavalt valge, et raamatut lugeda
ning piisavalt õdus, et kahe loengu vahel korraks tukastada. Selliste paigakeste loomine ei
nõua Ülikoolilt niivõrd raha kui tahet ja arusaama – ka tudeng on ikkagi inimene. Näitame
üheskoos, et humaansed väärtusd pääsevad viimaks maksma ka läbinisti reaalses Maailmas!


Siin toodu on vaid väike osa tegevustest ja üritustest, mis TÜÜE järgneva aasta jooksul ellu viib. Üks valdkond, mida ma väga-väga oluliseks pean, kuid programmis ei kirjeldanud, on läbirääkimised kõigi seniste partneritega kehtivate toetuslepingute jätkumise nimel. TÜÜE liikmeks olemine peab olema ühtviisi keerukas ja lihtne, põnev ja phann, kuid
kunagi ei tohi meelest minna meie peamine staatus – üliõpilasesindajate oma. Näen
vähemalt viite olulist põhjust miks ma oma vastaskandidaadist tugevam ja parem valik olen.
Olulisim neist, mida tahan välja tuua, on sõltumatus. Politiseeritud Üliõpilasesindus vajab
tugevat erapooletut kandidaati, kes suudaks hajutada aastatega TÜÜE kohale kuhjunud
Isamaa ja Res Publica Liidu vs. Rahvaliidu vastasseisu. Seejuures ei tasu tõsiselt võtta
vastaspoole väiteid, et minu jaoks aated ja eetilised normid igasuguse tähtsuse ja tähenduse
oleksid minetanud. See et ma eelistan metsavendade kalmudel kõnepidamisele
väikerahvaste iseseisvuspüüete toetamist, ei muuda mind veel vähem eestlaseks, vaid pigem
vastupidi. Enn Tarto võitlust tuleb jätkata, mitte taga nutta. Eesti Igavesti!!!

Ära jää uskuma Lõokese laulu – vali TÜÜE esimeheks Meelis From Tartu!
Valides Meelis Kaldalu, valid Muutuse!
Muutuse, mida TÜÜE vajab!



Tartus, 21. aprillil 2009

Mõtteis teiega:)


/Meelis Kaldalu/
TÜÜE liige
Üliõpilaskonna juhatuse esimehe kandidaat



Üliõpilaskonna juhatuse esimehe kandidaat
esimehe valimistel



i
Seda, et võltsvagadus ja topeltmoraal on viimaks ometi murenduma hakanud, jääb meile
meenutama veel üks oluline daatum: 04.11.2008. Just sel päeval said Ameerika Ühendriigid endale esmakordselt mustanahalise presidendi, kes on suitsetanud kanepit ja tunnistab teooriat inimese põlvnemisest ahvist. Käes on muutuse aeg!

ii
Üha ilmselgemaks saab ka Eesti idapoliitika totaalne läbikukkumine. Truu valvekoera roll idapiiril, mida Eesti Euroopa ees etendab, tagab meile halvima võimaliku stsenaariumi puhul küll piiratud julgeolekugarantii, kuid mitte mingil moel midagi enamat, kui on tagatud teistele liikmesriikidele, sealhulgas Venemaale torujuhet ehitavale Soomele. Ansipi vihased Pronksiöö järgsed väited Vene transiidi ebaolulisusest tunduvad veelgi ebasiiramad reaalsuse taustal, kus Gazprom on Eesti Gaasi suurim aktsionär ning venekeelne kapital kontrollib suurt osa kohalikust töötlevast tööstusest. Veelgi morjendavam on aga see, kui alati iseendaks jääda osanud eestlastest püütakse subtiilselt kujundada latentseid võõravihkajaid. Olukorras, kus kolmandik Eesti elanikkonnast on muukeelne, pole loodud isegi portfellita Integratsiooniministri ametikohta. Ennast äärmiselt erapooletuks pidadma harjunud eestlastele võiks külma duššina mõjuda ka tõsiasi, et rahvusvaheline üldsus on peaaegu üksmeelselt Mart Laari nõustatud Mihhail Šaakasviili poolt ööl vastu 8. augustit sanktsioneeritud Tšinvaali pommitamise hukka mõistnud. Seda eriti veel kurbade faktide taustal, et Eesti pole tunnustanud ei Tšetseenia ega Tiibeti iseseisvuspüüdeid, mille tõttu oldi Eestit külastanud Dalai Laama kohtumine toonase peaminister Laariga Punahiina kartuses teel Toompea tualetti lavastama sunnitud. Eesti rahvuslik au päästeti Tartu Ülikooli poolt Tenzin Gyatso orientalistika audoktoriks nimetamisega ning täismajale antud aulaloengutega. Kui selg sirgem on hääl ka selgem. Nagu rahvuslikul ärkamisajal saagu ka nüüd lömitamise lõpp alguse Taaralinnast. Käes on muutuse aeg!

iii
Aga võrdle ka Mark Twaini mõttega: “Education consists mainly of what we have unlearned”.
Kõik pole kuld, mis hiilgab, ning ega kuldki kõigeks kõlba. Tudengi ülesanne pole mitte ainult õppida, vaid ka valida, mida õppida. Õppekavade kokkupanekul tuleb senisest rohkem kuulda võtta ka üliõpilaste arvamust. VÕTA ainepunktide ülekande skeem ja kõrgkoolide vahelised vahetuslepingud on vaid esimesed sammud teel, mille horisondil miilab kutsuvalt tõeliselt piiranguteta haridus kõigile soovijaile. Tartu Ülikooli roll peab sel teel olema suunanäitaja, mitte sabassörkija oma. Üheskoos suudame näidata kogu Eestile, millist muutust me ühiskonnas näha loodame. Käes on muutuse aeg!