Kellel kõht tühi oli, sai 30. aprillil Pirogovi pargis lõbusate neiude käest mulgiputru osta. Kui küsisin, et kuhu see heategevuslik raha siis suunatakse, siis müüjate sõnul saavad selle raha eakad ning lapsed. Väga konkreetset vastust ma ei saanud, aga endal oli küll hea tunne, et olen oma väikese panuse heategevuseks andnud. Peale selle sai veel kõht ka mõnusalt täis.
Jällegi ei saanud Pirogovil istujad rahu, pidevalt käisid erinevad mängud, kuhu neid kaasati. Näiteks tuli jalgpalli pea peal põrgatada. Edu tõid madalad põrked ja kui ma õigesti mäletan, siis parim tulemus oli 29, naiste seas tihedat konkurentsi polnud ning auhinna sai käiie juba kolme põrke eest. Pärast pandi sõprade juhendamisoskus proovile, sest ühel võistlejal seoti silmad rätikuga kinni ja teine pidi teda juhendama õllekastideni, mida puudutada tuli. Lõpuks tuli veel juua üks alkohoolne jook ja tagasi jõuda. Seda kõike pidi võimalikult kiiresti tegema.
Natuke pärast kaheksat õhtul algas "Bambus". Võistlejaid väga palju ei olnud, aga erinevaid ideid jagus. Näiteks SMS-laenu vangiauto, arstivoodi, tossutav järelkäru, seagripi vastu võitlev tank jne. Kui üks meeskond, kes oma majakujulist sõidukit kallakust üles lükkas, siis tundus küll, et see sealt alla enam ei jõua. Kui aga pool maad oli alla veeretud ja maja laiali lagunes, siis olin õnnelik, et olin kaugemalt vaatamas, sest lagunenud majakesest hakkas igas suunas vett pritsima. Ei ole midagi, mida MacGyveri teip ei suudaks parandada: maja tõmmati sellega kokku ja sõiduk jõudis edukalt bambusesse.
Mul on oma tennispall
-
"Emme, ma kutsun sulle kiirabi,"ütleb minu kallis 13-aastane poeg. "Ei, ära
kutsu, niisama pisiasjade peale ei tohi kiirabi kutsuda," on minu vastus.
Natuk...
6 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar