Tartu Ülikooli kodulehekülje andmetel alustas 2007/2008. õppeaasta sügissemestril siin õpinguid 172 välistudengit, sealhulgas 102 Erasmus programmiga. Neid väliskülalisiüliõpilasi on tänavatel pidevalt kuulda ja näha. Praegustel vahetusüliõpilastel on aga üks mure: nad ei integreeru eestlastega, ei õpi eesti keelt ega kultuuri tundma. Paljud veedavad siin ainult ühe semestri ja kohtuvad põhiliselt vaid ettekandjate, baaridaamide ja oma eriala õppejõududega, sest elama pannakse kõik ühtekokku Raatuse ühiselamusse ning eriti sageli veel prantslased prantslastega ja sakslased sakslastega, et vältida kultuuridevahelisi arusaamatusi.Välisüliõpilaste integratsioon on probleem, millest räägitud juba pikemat aega nii Tartu Ülikooli, TÜÜE kui tudengite endi tasandil. Ka ESN (Eramus Student Network), mis tegeleb erasmuslaste vaba aja korraldamisega, tunneb muret, sest välistudengid ise pole praeguse olukorraga rahul. Nad on tulnud siia muul eesmärgil kui kaasmaalastest sõprade leidmine.
Mis on siis lahendus? Üks võimalus oleks välismaalasi Tartu ühiselamute vahel laiali jaotada ja anda neile eestlastest toanaabrid, seda muidugi osapoolte omal soovil. On teada tuntud tõde, et keelt õpitakse ikka vaid olukorra sunnil. Samuti on koos elamine see, mis inimeste vahel kõige lähedasema kontakti loob läbi keelepraktika ja kultuuridevaheline kommunikatsiooni. Just nii saaks muuta ka välistudengitele omaseks saanud pidutseja stereotüüpi ning anda neile kaasa rohkem mälestusi kui odav õlu ja klubi Illusioon, sest nemad on ju Eesti tutvustajad oma kodumaal.
Tudengilt võiks juba ühiselamukoha taotluses küsida, kas ta oleks nõus jagama tuba või ühiselamuboksi vahetusüliõpilasega. See oleks täiesti vabatahtlik otsus.
Lahendus ei ole aga nii lihtne kui paistab. MTÜ Üliõpilasküla, mis tudengite majutamisega tegeleb, näeb juba ette tekkivaid probleeme. Alguses on küll paljud valmis välistudengiga koos elama, mõne aja pärast aga leiavad, et see on liiga raske ning tahavad toanaabrit vahetada. See aga pole võimalik, kuna ühiselamud on täis. Suurima probleemina nähakse muidugi pidutsemist ja lärmi, mis välistudengeid lahutamatult saadavad. Ei tasuks aga kõiki inimesi ühte patta panna. Ka eestlasi on ju väga erinevaid ning arvatavasti on vaid kümnendik väliskülalistest need, kes selle üldmulje loovad. Uskuge või mitte, aga nad on siia ikkagi õppima tulnud.
Praeguse seisuga pole veel võimalik välisüliõpilasega ühiselamutuba jagada, kuid loodetavasti suudame stereotüüpe muuta ning vastavaid osapooli veenda, et integratsioon on kõigi, eriti Tartu Ülikooli huvides.
Ulvika Hurt
Inglise filoloogia 1. kursuse tudeng
Välismaalasest elukaaslase ...
... plussid:
+ keelepraktika omas kodus (mõlemale poolele)
+ kultuuridevaheline kommunikatsioon
+ kui ise ei saa välismaale, tuleb välismaa koju kätte
+ parem mulje eestlastest
+ parem mulje välismaalastest
+ tudengil tekib huvi välisriikide vastu (on tõenäolisem, et läheb ka
ise vahetusaastale ja see on mobiilsus heas mõttes, mitte ajude äravool)
... miinused:
- kultuurišokk
- keelebarjäär
- võõras toanaaber (kuigi paljud satuvad niikuinii võõraga ühte tuppa miks siis mitte juba välismaalasega)
- teised harjumused, tavad (seda juhtub ka eestlaste vahel)
- erinev toidukultuur
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar