Nimi, vanus. Teaduskond ja eriala (hetkel)
Annelis Jahilo (23). Õpin sotsiaalteaduskonnas kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe 2. kursusel.
Millise programmiga, kui kauaks ja millises ülikoolis Sa käisid?
2007/2008 õppeaasta veetsin Rootsis Stockholmi Ülikooli ajakirjanduse osakonnas ning tegin läbi ühe aastase meedia ja kommunikatsiooni magistriprogrammi. Olin vahetuses Erasmuse programmi raames, kuid kuna veetsin seal terve aasta ja õppisin täiskoormusega magistriõppekava mahus, siis ma ei tajunud seda kui vahetusüliõpilaseks olemist - pigem nagu täiskoormusega intensiivset eraldi õppeaastat välismaal, mis lõppes ka vastava diplomiga.
Miks Sa otsustasid üliõpilasvahetusest osa võtta? Kust Sa leidsid võimaluse/stipendiumi?
Põhjus, miks tahtsin vahetusprogrammis osaleda, on see, et olen uudishimulik ja alati soovinud saada rahvusvahelist kogemust - sain seda nii elamise-, õppimise kui ka töö mõttes.
Mis oli Sinu kõige lahedam kogemus selle vahetusaasta jooksul?
Ühte kõige lahedamat kogemust terve aasta jooksul välja tuua on väga raske, kuid kolm olulisimat on kindlasti erinevatest kultuuridest pärit sõbrad, elamiskogemus teistsuguses süsteemis ja magistridiplom kõrge tasemega ülikoolist.
Võrdle olukorda Tartu Ülikoolis selle ülikooliga, kus Sa vahetusaastal õppisid? (akadeemiline pool, õppejõudude tase, elamistingimused, spordivõimalused, vaba aja veetmise võimalused jne)
Kui pean võrdlema Tartu ja Stockholmi ülikoolide akadeemilist poolt, siis usun, et see on üsna sarnane - mõnes aines oli mul hea meel, et olen Tartus hea põhja alla saanud ja suudan sealt edasi minna. Õppejõudude puhul meeldis välisülikoolis see, et sageli pidasid loenguid rahvusvaheliselt tuntud professorid isiklikult, need, kelle raamatuid Tartus saab ainult raamatukogust lugeda ja isikute loengus istumisest võib ainult und näha. See tõstis välisülikooli taset minu silmis väga. Arvan, et Tartu õppejõudude tase on samuti väga kõrge, aga neil siiski puudub rahvusvaheline haare, kuna uurimisteemad on väga Eesti kesksed. Elamistingimused ühika näol olid superhead ja aitasid igati kaasa multikultuursele seltsielule ja harjumustele. Samuti oli ülikoolil odava kuukaardi ja kõikvõimalike erinevate trennivõimalustega spordihall, mida ma Eestis veel samaväärset kohanud pole. Vaba aja tegevusi jätkus nii palju kui oli ideid, sõpru ja rahakott vastu pidas. Olen kõigega hästi rahul.
Lisakommentaare, soovitusi neile, kes kaaluvad vahetusaastat välismaal.
Ma arvan, et kui mitte iga inimene, siis kõik, kel kunagi selline mõte on peast korrakski läbi jooksnud - võiksid mõnda aega elada teises riigis, suhelda vahelduseks võõrkeeles ja tunnetada kosmopoliitset elustiili. See avardab silmaringi, õpetab maailmas toimuvaid protsesse paremini mõistma ja annab unustamatu elukogemuse, mida mitte millegi vastu ei tahaks enam eal vahetada. Lisaks lahkutakse oma välismaistest sõpradest enamasti koju tagasi teadmisega, et "international friends are forever".
Annelisi kontakt: annelis.jahilo@gmail.com
Annelis Jahilo (23). Õpin sotsiaalteaduskonnas kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe 2. kursusel.
Millise programmiga, kui kauaks ja millises ülikoolis Sa käisid?
2007/2008 õppeaasta veetsin Rootsis Stockholmi Ülikooli ajakirjanduse osakonnas ning tegin läbi ühe aastase meedia ja kommunikatsiooni magistriprogrammi. Olin vahetuses Erasmuse programmi raames, kuid kuna veetsin seal terve aasta ja õppisin täiskoormusega magistriõppekava mahus, siis ma ei tajunud seda kui vahetusüliõpilaseks olemist - pigem nagu täiskoormusega intensiivset eraldi õppeaastat välismaal, mis lõppes ka vastava diplomiga.
Miks Sa otsustasid üliõpilasvahetusest osa võtta? Kust Sa leidsid võimaluse/stipendiumi?
Põhjus, miks tahtsin vahetusprogrammis osaleda, on see, et olen uudishimulik ja alati soovinud saada rahvusvahelist kogemust - sain seda nii elamise-, õppimise kui ka töö mõttes.
Mis oli Sinu kõige lahedam kogemus selle vahetusaasta jooksul?
Ühte kõige lahedamat kogemust terve aasta jooksul välja tuua on väga raske, kuid kolm olulisimat on kindlasti erinevatest kultuuridest pärit sõbrad, elamiskogemus teistsuguses süsteemis ja magistridiplom kõrge tasemega ülikoolist.
Võrdle olukorda Tartu Ülikoolis selle ülikooliga, kus Sa vahetusaastal õppisid? (akadeemiline pool, õppejõudude tase, elamistingimused, spordivõimalused, vaba aja veetmise võimalused jne)
Kui pean võrdlema Tartu ja Stockholmi ülikoolide akadeemilist poolt, siis usun, et see on üsna sarnane - mõnes aines oli mul hea meel, et olen Tartus hea põhja alla saanud ja suudan sealt edasi minna. Õppejõudude puhul meeldis välisülikoolis see, et sageli pidasid loenguid rahvusvaheliselt tuntud professorid isiklikult, need, kelle raamatuid Tartus saab ainult raamatukogust lugeda ja isikute loengus istumisest võib ainult und näha. See tõstis välisülikooli taset minu silmis väga. Arvan, et Tartu õppejõudude tase on samuti väga kõrge, aga neil siiski puudub rahvusvaheline haare, kuna uurimisteemad on väga Eesti kesksed. Elamistingimused ühika näol olid superhead ja aitasid igati kaasa multikultuursele seltsielule ja harjumustele. Samuti oli ülikoolil odava kuukaardi ja kõikvõimalike erinevate trennivõimalustega spordihall, mida ma Eestis veel samaväärset kohanud pole. Vaba aja tegevusi jätkus nii palju kui oli ideid, sõpru ja rahakott vastu pidas. Olen kõigega hästi rahul.
Lisakommentaare, soovitusi neile, kes kaaluvad vahetusaastat välismaal.
Ma arvan, et kui mitte iga inimene, siis kõik, kel kunagi selline mõte on peast korrakski läbi jooksnud - võiksid mõnda aega elada teises riigis, suhelda vahelduseks võõrkeeles ja tunnetada kosmopoliitset elustiili. See avardab silmaringi, õpetab maailmas toimuvaid protsesse paremini mõistma ja annab unustamatu elukogemuse, mida mitte millegi vastu ei tahaks enam eal vahetada. Lisaks lahkutakse oma välismaistest sõpradest enamasti koju tagasi teadmisega, et "international friends are forever".
Annelisi kontakt: annelis.jahilo@gmail.com
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar