Kadri (Soomes) - Erasmusega praktika

Nimi, vanus. Teaduskond ja eriala (hetkel)

Minu nimi on Kadri (22a.) ja hetkel olen Kehakultuuriteaduskonnas füsioteraapia I aasta magistrant.

Millise programmiga, kui kauaks ja millises ülikoolis Sa käisid?

Eelmisel kevadel käisin Erasmuse programmi abiga tegemas oma välispraktikat Helsingis, olin seal kolm kuud. Ametlikult olin Helsingi Polytechnic Stadia üliõpilane, kuid praktika viis mind paljudesse erinevatesse asutustesse . Lisaks kooli kliinikumile ja selle poolt pakutavatele kohtadele olin ühes suures üldhaiglas, väga professionaalses neuroloogia taastusravikeskuses Synapsia ( Invalidiliiton Käpylän Kuntoutuskeskus) ning mõned päevad õnnestus veeta ka Soome jalgpalli rahvusmeeskonna juures spordifüsioteraapiat studeerimas, mis oli minu kõige inspireerivam kogemus.

Miks Sa otsustasid üliõpilasvahetusest osa võtta? Kust Sa leidsid võimaluse/stipendiumi?

Erasmuslaseks otsustasin saada juba ammu, kuna olin selle kohta palju head kuulnud ning lisaks tahtsin teada, kas Eestis pakutava füsioteraapia haridusega on võimalik ka Soomes hakkama saada ( seal on teadagi antud eriala väga kaugele arenenud ja meist tublilt mitu aastat ees). Stipendiumi sain samuti Erasmuse programmi kaudu, mis tegi minekuplaanid veelgi reaalsemaks.

Mis oli Sinu kõige lahedam kogemus selle vahetusaasta jooksul?

Kõik tegevused, millest osa võtsime olid lahedad, kuna kõige käigus kohtas palju erinevaid inimesi ( nii oma eriala vallast kui ka mujalt).Ühtlasi õppisin suhtlustasandil selgeks soome keele ning sain palju uusi tuttavaid mujalt maailmast, erinevaid kultuurilisi kogemusi ( erinevad koosviibimised ja üritused) ning muidugi õppisin ka iseennast paremini tundma, oma nõrku ja tugevaid külgi.

Milline oli kõige ebameeldivam kogemus?

Külma ilmaga metroojaamas järgmise metroo ootamine.

Võrdle olukorda Tartu Ülikoolis selle ülikooliga, kus Sa vahetusaastal õppisid? (akadeemiline pool, õppejõudude tase, elamistingimused, spordivõimalused, vaba aja veetmise võimalused jne)

Kuna ma olin eelkõige praktikal, siis väga paljudest loengutest osa ei võtnud, kuigi need milles osalesin tundusid väga huvitavad. Lisaks peab ütlema muidugi, et vahendeid õppimiseks on seal äärmiselt laial valikul (alustades klassitäiest anatoomilistest mudelitest ja lõpetades biomehaaniliste vahenditega, mis olid igal ajal saadaval õpilastele kui nad seda vaid soovisid ja muidugi ka suurepärase erialase valikuga raamatukogu). Elamistingimused olid superhead (meie korteris oli otseloomulikult saun nagu igale korralikule soomlasele kombeksJ ja mis oleks parem kui pärast pikka ja külma talveilma minna mõnusalt koju, kütta kiirelt saun ning hüpata otse suvesseJ ja seda kõike hea seltskonnaga. Sportimise ja vaba aja võimalusi oli samuti palju alustades lihtsate pallimängudega (hoki oli väga popp) ning lõpetades mägironimise seinadega. Samuti olin ühes võrkpallinaiskonnas ja tegelesin oma eluaegse lemmiktegevuse võrkpalliga.

Kas vahetusaasta muutis Sind kuidagi või andis sulle kogemusi, mida Sa Tartus olles poleks saanud? Oled Sa nüüd parem inimene? :)

Kuigi ma polnud Soomes rohkem kui kolm kuud ja võib tunduda, et mis see Soome siis ikka ära pole (vaid väikese laevasõidu kaugusel), saan siiski öelda, et see muutis mu maalimavaadet ja mind ennastki. Soomest saadud kogemus õpetas mind hakkama saama keerulistes olukordades, olema tugev ja andis mulle eneseusku ning usku oma oskustesse. Tartus olles poleks ma saanud kindlasti näha nii palju erialaseid vahendeid, inimesi, lähenemisi mida nägin seal (nimekiri on lihtsalt nii pikk, et see ei mahuks siia veergudele äragi). Eesti on füsioteraapia vallas tõusuteel, kuid siiski on meil veel pikk maa minna, et samale tasemele jõuda meie põhjanaabritega. Ma ei ütleks, et ma olen parem inimene nüüd kui olin enne seda kogemust, aga olen kindlasti elutargem ja sellist tarkust juba turvalises kodukeskkonnas, kus ümberringi on tuttav keel ja tuttavad inimesed ei saa.

Lisakommentaare, soovitusi neile, kes kaaluvad vahetusaastat välismaal.

Kõik kes kunagi on mõelnud või praegu kaaluvad vahetusaastat välismaal ütlen ma, et see on kogemus kogu eluks, hoolimata sellest kui kaugele või lähedale te ka ei läheks. Haarake kinni sellest suurepärasest võimalusest!! Olen kindel, et te ei kahetse, sest elus maksab iga läbielatud kogemus, see on hindamatu väärtusega. Muuhulgas on välispraktika nagu hea pisik, millest lahti ei saa, tahaks ikka veel ja veel.

Kindlasti soovitan enne minekut suhelda inimestega, kes on eelnevalt sinu poolt valitud sihtkohas käinud, sest me oleme omadest kogemustest palju õppinud ja erinevate murede/probleemidega silmitsi seisnud ning usun, et nendest näpunäidetest oleks kindlasti kasu. Kuna paljud on pidanud ka vahetusaastal olles blogisid, siis ka nendele tasuks väike pilk heita.

Kadri kontakt: kadrijanson@hot.ee

Tema Soome blogi:
http://mynewhomehelsinki.blogspot.com/

Read more!

Herje (Itaalias) - Erasmusega

Nimi, vanus. Teaduskond ja eriala (hetkel)

Olen Herje Aibast, 33 aastat vana, 22. detsembril kaitsesin oma teadusmagistritöö ning mulle omistati MSc-kraad. Lõpetasin kehakultuuriteaduskonna füsioteraapia erialal. Nii et, tegelikult ma ei õpigi enam, kuid otsustasin siiski teie küsimustele vastata, et omalt poolt populariseerida üliõpilasvahetust.

Millise programmiga, kui kauaks ja millises ülikoolis Sa käisid?

2008 kevadsemestril õppisin Itaalias. Esiteks jaanuaris kuu aega Sienas Archimedese programmi raames intensiivselt itaalia keelt õppides ning seejärel neli kuud Bologna Ülikoolis Erasmuse stipendiumiga oma magistritöö jaoks uurimust tehes.

Miks Sa otsustasid üliõpilasvahetusest osa võtta? Kust Sa leidsid võimaluse/stipendiumi?

Otsuse, et ma lähen välismaale üliõpilasvahetuse raames, tegin juba enne magistrantuuri astumist. Bakalaureuseõppe ajal veel Erasmuse võimalust ei olnud, sellepärast pikendasin oma magistriõpinguid, et ikka kindlasti juhust kasutada. Erasmusest kuulsin kõige rohkem nende üliõpilaste käest, kes olid just oma väljasviibimisest saabunud. Kogemused olid kõigil väga positiivsed. Muidugi olid elamused ka vastavalt sellised, kuidas keegi midagi tõlgendas. Minu kindel eesmärk oli minna Itaaliasse, et itaalia keel paremini omandada, mööda kaunist Itaaliat ringi reisida ja uusi sõpru leida, seda kõike ühendades oma õpingutega. Kui huvi oli tekkinud ja plaanid paigas, siis ei olnud enam raske internetist ka tarvilikku infot leida.

Mis oli Sinu kõige lahedam kogemus selle vahetusaasta jooksul?

Kuuaega Sienas itaalia keelt õppides, koos teiste eurooplastega on olnud minu elu kõige õnnelikum aeg siiani. La dolce vita, sai! Itaaliasse sõitsin ma 1. jaanuari hommikul ning vana-aasta õhtul olin endale tõotanud, et leian endale 50 uut sõpra, reisin igal nädalavahetusel mööda Itaaliat ringi ning räägin ainult itaalia keelt – ja just seda ma tegingi. Iga päev oli unustamatu kogemus, kuid ma ise tegin selleks kõik, et kogu aeg oleks midagi mäletada.

Milline oli kõige ebameeldivam kogemus?

Elu muudab meid kõiki. Enne Itaaliasse minekut, olin ma seal ainult lühiajalistel puhkus- ja töönädalatel olnud. Arvasin, et seal võiksin ka elada, kuid nüüd tean, et ka edaspidi reisin sinna ainult kunsti ja muusikat ning imelist loodust nautima.

Võrdle olukorda Tartu Ülikoolis selle ülikooliga, kus Sa vahetusaastal õppisid? (akadeemiline pool, õppejõudude tase, elamistingimused, spordivõimalused, vaba aja veetmise võimalused jne)

Tartu ja Bologna Ülikool? Bologna Ülikool on Euroopa vanim ülikool. Ülikool on väga suur ja haaramatu. Bologna linnas elab 400 000 elaniku ja perifeeriaga kokku ligemale 1 miljon. Tartus on kõik olemas ja käega katsutav. Meil saab ka õppejõududega vahetule suhelda ning nad leiavad sinu jaoks aega. Bolognas oli distants väga paljus akadeemilisem. Pean ütlema, et minul oli õnne, sest mind vastu võtnud professor tagas mulle parimad võimalused oma teadustöö tegemiseks. Isegi kui Bologna ülikoolil ei olnud vastavaid võimalusi, siis leidis ta võimaluse sooritada uuringud Bologna Rizzoli Instituudis. Sain väga hea teadustöö tegemise kogemuse ning saadu motiveeris mind ka Tartu teaduselus jätkama. Vabaainetena õppisin Bologna keskaja ajalugu ja Bologna 17-18 sajandi kunstiajalugu. Seda maksimaalselt motiveeritud õppejõududega.

Bolognas elasin ma erakorteris viiekesi kahe itaallase, ühe albaanlase ja ühe serblasega koos. Igal ühel oli oma tuba ning kohtumispaigaks oli köök. Kolm kuud möödus mõnusalt. Viimaseks Erasmuse-kuuks pidin kolima ülikooli ühiselamusse. Jagasin tuba leedulannaga ning kuuest korteriboksi veel prantslanna, sakslanna, hispaanlanna ja rumeenlannaga. NO mida paremat sa hing ihkad, kui nii kirju seltskond koos on!!! Vaba aeg möödus reisides, kuid nädala sees sai õhtuti jooksmas käidud. Bologna kesklinnas on suur park Giardini Margarita. Liitusin Erasmuse jooksuklubiga ning seal me siis neljapäeva õhtuti tiirutasime. Korra käisin ka jõusaalis ja ujumas, sest igatsesin sauna, kuid sinna oli liiga kauge sõit ning rahast oli ka kahju. Alati käisin igal teisel teisipäeval Erasmuse filmiõhtul, kus näidati itaalia filme. Oma välislähetuse lõpetasin Aegee-reisiga nädalavahetuseks Horvaatiasse ja Sloveeniasse.

Kas vahetusaasta muutis Sind kuidagi või andis sulle kogemusi, mida

Sa Tartus olles poleks saanud? Oled Sa nüüd parem inimene? :)

Kindlasti olen ma nüüd rikkam inimene! Oskan paremini itaalia keelt, jõulude ajal postitasin 15 jõulukaarti oma uutele südamesõpradele erinevates maades. Mais lähen Rootsi Laura kontserdile, et kohtuda Itaalias leitud sõpradega ning nautida koos Itaalia muusikat, avastasin enda jaoks teadusmaailma ning töötan nüüd Tartu Ülikoolis Kinesioloogia ja Biomehaanika laboris, reisisin Itaalias ristirästi, kuid ikka on seal veel palju avastada ning paljudesse kohtadesse tahaks tagasi. Siiski viimasel itaalia-nädalal tundsin, et nüüd on aeg koju tagasi minna. Ehk ei oleks ainult Tartus olles teada saanud, kui hea ja armas meil siin ikkagi on.

Lisakommentaare, soovitusi neile, kes kaaluvad vahetusaastat välismaal.

Kindlasti soovitan kõigil vahetusüliõpilasena välismaale minna. Kuigi mina olin vähemalt kümme aastat vanem, kui keskmine Erasmuse tudeng, kadus vanusevahe teistega samas situatsioonis olles. Alati leidus ka omavanuselisi teistest riikidest. Igaüks on oma õnne sepp ning oma Erasmuse-elu kujundaja. Õppides kohalikku keelt ning usinasti avastada maa eripärasid, avastad enda jaoks alati midagi põnevat ning sõlmid sõprusi. Nende väärtus tõuseb ka majanduslanguse ajal.

Midagi veel, millest kindlasti rääkida tahaksid?

Tahaksin tänada mulle antud võimaluse ja stipendiumi eest!

Herje kontakt: herje.aibast@ut.ee

Read more!

Merlin (Hispaanias) -Erasmusega

Nimi, vanus. Teaduskond ja eriala (hetkel)

Merilin Kotta, 26. a., Filosoofia teaduskond, Romanistika (hispaania keel ja kultuur),

doktorantuuri II aasta.

Millise programmiga, kui kauaks ja millises ülikoolis Sa käisid?

Veetsin 2007-2008 õppeaasta (10 kuud) Erasmus-programmiga Girona Ülikoolis (Kataloonias, Kirde-Hispaanias).

Miks Sa otsustasid üliõpilasvahetusest osa võtta? Kust Sa leidsid võimaluse/stipendiumi?

Olin ühelt poolt Erasmus-stipendiumist tuttavate käest ja infopäevade raames väga palju kuulnud. Teiselt poolt olin varem tulutult proovinud taotleda oma projektide teostamiseks teisi stipendiume ning Erasmus näis selles valguses kõige reaalsema võimalusena, mida ei tohtinud käest lasta. Õnneks see teostuski.

Otsus üliõpilasvahetusest osa võtta sündis eelkõige minu erialasest vajadusest keelepraktika järgi (Gironas räägitakse nii katalaani kui ka hispaania keelt, tahtsin parandada mõlema keele oskust). Samuti soovisin minna koguma oma lõputöö allikmaterjale (kuna mu uurimuse teema on seotud katalaanikeelse kirjandusega, tundus Girona jällegi ideaalse valikuna). Samavõrd oluline oli soov uute, põnevamate kogemuste järgi ja tahe ennast proovile panna.

Mis oli Sinu kõige lahedam kogemus selle vahetusaasta jooksul?

Kogu aasta oli tervikuna unustamatu kogemus. Teadmine, et viibid kusagil ajutiselt, sunnib Sind teistmoodi mõtlema: üritad iga päev midagi erilist teha või midagi uut avastada ning õpid seeläbi tundma nii iseennast kui ka teisi inimesi.

Kui peaksin midagi eraldi välja tooma, siis oli selleks vahest võimalus osaleda augustis Tallinnas peetud katalaani kultuuri pidustuste (Aplec 21) ettevalmistustel, millesse mind Barcelonas tõlgina kaasati. Samuti üks loeng fotograafia esteetikast, mis muutis kogu mu senist arusaama 20. sajandi ajaloost. Olin juba varem kuulnud, et sellel õppejõul on ülikoolis väga hea kuulsus. Aine lõppedes tõdesin, et ainuüksi selle loengu pärast tasus Gironasse minna.

Milline oli kõige ebameeldivam kogemus?

Võib tunduda uskumatu, aga kõige ebameeldivam kogemus juhtus ühe bussijuhiga, kes oli mulle müünud pileti linna asemel Girona lennuväljale ja sellest suhteliselt suure skandaali tekitas. Intsident, mis sama hästi oleks võinud juhtuda Eestis! Oluline oleks aga arvesse võtta, et kliimavahestus võib ootamatult mõjuda Su tervisele, olgugi et tunned end õnnelikuna ja kõik ümberringi tundub huvitav. Selleks ma valmis ei olnud.

Võrdle olukorda Tartu Ülikoolis selle ülikooliga, kus Sa vahetusaastal õppisid? (akadeemiline pool, õppejõudude tase, elamistingimused, spordivõimalused, vaba aja veetmise võimalused jne)

Minu arvamust Girona Ülikoolist mõjutab fakt, et läksin filoloogina uuritava keele ja kultuuri keskkonda ning õppisin aineid, mida mõistetavatel põhjustel kas Eestis ei õpetata või tehakse seda üldisemas vormis. Samas tuli varemõpitu mulle suuresti kasuks. Loengute tase sõltus õppejõududest nagu nähtavasti kõikjal. Üldjuhul olid nõudmised suuremad kui Tartus ja Erasmustele allahindlust ei tehtud (seda nii teadmiste kui ka keeleoskuse mõttes).

Asjaajamine (dokumentide kättesaamine, ainetele registreerimine, ainetest loobumine jne) näis Gironas väga hästi toimivat. Meelelahutusüritusi pakkus välistudengitele kohalikest noortest igal kolmapäeval koos käiv Erasmus Meeting Point. Samuti korraldas huvitavaid (üldjuhul tasuta) väljasõite ja üritusi katalaani kultuuri ja välismaalaste integratsiooni toetav organisatsioon Òmnium Gironès. Kaks korda aastas leiavad Gironas aset populaarsed kohalikud pidustused: kaitsepühakule pühendatud Fires de Sant Narcís oktoobri lõpus ja lillekompositsioone eksponeeriv Temps de Flors mais. Girona kohta on öeldud, et seal toimub kogu aeg midagi huvitavat, aga Sa pead teadma, kus täpselt ja millal.

Elamistingimusted sõltuvad üliõpilase valikust: ühiselamu ja välistudengitele pakutavad korterid on kõigi mugavustega ja kallimad kui jagatud korter kohalikega, mis samas võib aidata kohalikku ellu paremini sisse elada.

Kas vahetusaasta muutis Sind kuidagi või andis sulle kogemusi, mida

Sa Tartus olles poleks saanud? Oled Sa nüüd parem inimene? :)

Muutumine on kõige õigem sõna. Ma ei pea enam Eestit (oma) maailma geograafiliseks ega kultuuriliseks keskpunktiks, siinsed traditsioonid ja käitumistavad on kaotanud nii heas kui halvas mõttes oma „tavalisuse”. Olen veendunud, et kultuur ja selle erinevused on ennekõike kogemus, mida tuleb läbi elada. Mäletan kahte repliiki (üks kõlas pigem nalja ja teine hoiatusena), mida meile enne sõitu Erasmus-programmi infopäeval öeldi: „Pärast räägite kõik: Aga meil seal (vastuvõtva maa nimetus)...” ja „Kultuurišokk võib tagasi tulles veel suurem olla kui ära minnes”. Mõlemad laused osutusid tõeks.

Erasmuseks minek on ideaalne võimalus neile, kes otsivad uusi kogemusi ega karda oma elu võõras paigas n-ö nullist alustada, aga see, kui palju see kogemus Sind muudab, sõltub ka Su enda vastuvõtuvõimest (toimetulek infouputuses) ja valmidusest teise kultuuri sisse elada (huvi selle kultuuri vastu).

Lisakommentaare, soovitusi neile, kes kaaluvad vahetusaastat välismaal.

Parim julgustus uutele Erasmustele võiks olla teadmine, et peale seda kogemust jääb hinge suur tagasimineku igatsus. Jäävad uued sõbrad ja jääb kogemus, mis on asendamatu. On suurepärane, kui Sa tead täpselt, mis on Sinu eesmärgid ja ootused välislähetuse suhtes, aga igal juhul on see võimalus, mida ei tohiks mööda lasta.

Sooviksin lisada neile, kes lähevad Hispaaniasse, ühe kommentaari stipendiumi suuruse kohta. Girona kohta on öeldud, et kui Sa iga päev kohvikus ei käi, tuled rahaliselt väga hästi välja. Ma ei käinud iga päev kohvikus, küll aga pea iga nädal reisimas ja tulin ka rahaliselt hästi välja. Sõltub inimesest, aga teoreetiliselt on stipendium piisav, et sellega ära elada.

Merilini kontakt: mkotta@hot.ee

Read more!

Eve (Hispaanias) - Erasmuse stipenidumiga

Nimi, vanus. Teaduskond ja eriala (hetkel)

Olen Eve (Anijärv), 22-aastane, filosoofiateaduskonna hispaania keele ja kirjanduse magistri 1. aasta üliõpilane.

Millise programmiga, kui kauaks ja millises ülikoolis Sa käisid?

Hispaania välisministeeriumi stipendiumiga 2007. suvel ja Erasmusega 2007/2008 sügissemestril Granadas, Hispaanias.

Miks Sa otsustasid üliõpilasvahetusest osa võtta? Kust Sa leidsid võimaluse/stipendiumi?

Konkreetset "otsustamist" ei olnudki, see tundus nii loomuliku osana õpingutest, sest mõtlesin, et kuidas ma ikka bakalaureuse lõpetan ja ütlen, et näete, tegelikult ei teagi, kuidas Hispaanias need asjad on. Sain keele suhu, nägin kohalikku elu, käisin tööl, õppisin - iseseisvusin.

Mis oli Sinu kõige lahedam kogemus selle vahetusaasta jooksul?

Olin Hispaanias küll vaid 7 kuud, aga lahedaid kogemusi oli küllaga - alustades sõitudest teistesse linnadesse ja sõpradega väljas käimistest ning lõpetades töölkäimisega. Kõige toredam oli aga võib-olla see hetk, mil mõistsin, et võin vabalt vanaemaga telefonis eesti keeles rääkida, öelda vahele paar sõna inglise keeles sõbrale USAst ja hispaania keeles tänaval vastutuleva naabritädiga veidi rääkida. Selline orienteerumine keeltes, ilma et lühis tekiks, on hämmastav, ja nagu näha ka harjutatav.

Milline oli kõige ebameeldivam kogemus?

Ebameeldivaim kogemus oli kindlasti suhete ja inimestega seonduv - uute inimeste ja mis veelgi olulisem, teistsuguse kultuuritaustaga inimestega läbikäimine polegi alati nii lihtne ja ei piisa vaid keeleoskusest. Lõuna-Hispaaniasse minejatele soovitan veidi araabia kultuuri kohta uurida :) Samuti mõistsin oma Erasmuse-ajal, et iga naeratava näoga inimene, kes sind enda sõbraks peab, ei ole veel tegelikult sõber. Mulle tundub, et eesti inimeses on palju vähem seda võltsviisakust - öeldakse oma arvamus ilma väga muretsemata, et sai nüüd veidi jäme oldud. Hispaanias võid sa eestlase kohta soe ja hea olla, nende jaoks pole kunagi piisav :D

Võrdle olukorda Tartu Ülikoolis selle ülikooliga, kus Sa vahetusaastal õppisid? (akadeemiline pool, õppejõudude tase, elamistingimused, spordivõimalused, vaba aja veetmise võimalused jne)

Akadeemiline pool ja õppejõudude tase oli suureks üllatuseks minu jaoks isiklikult halvem, ehk siis teistsugune - pole akadeemilist veerandit, ehk ise vaatad, kuidas 09:00-13:30 välja kannatad ilma ühegi pausita ja tualetis käimata. õnn oli see, et õppejõud enamasti hilinesid loengusse :) Tuutoreid meil ei olnud, see oli suur miinus. loengud olid kõik sellised ülejala ja lihtsad, see-eest eksamis oli palju teooriat, mis eeldas, et kui kursus läbi, siis õpilane ise otsib internetist materjali. Elamistingimuste kohta ei oska palju öelda, sest igaüks pidi ise omale koha leidma - kooli poolt tuba või korterit või ühikakohta polnud. Mina sattusin õnneks toredasse korterisse, hiljem aga selgus, et koolini on ligikaudu poolteist tundi kiiremat kõndi - mäest üles. Olin põhimõtteliselt bussiga sõitmise vastu, aga vahel läksin ikka kergema vastupanu teed :) Konkreetseid spordivõimalusi ka ülikool ei pakkunud, nii palju kui kuulsin, oli kõik tasuline. Seega käisin ühes spordikeskuses linna ääres, kuna üks sõber võitis mingi loosiga kahe kuu kaardi :) Ülikool mingeid vaba aja üritusi ei korraldanud, küll oli aga igal plakatil tänaval kirjas, et "fiesta erasmus", tegelikult oli see kaval promo ja Erasmusega polnud seal mingit pistmist. Ka ei saanud Erasmuslased odavamalt sisse. Aga muidu tulid need vaba aja veetmise võimalused uksest ja aknast :)

Kas vahetusaasta muutis Sind kuidagi või andis sulle kogemusi, mida Sa Tartus olles poleks saanud? Oled Sa nüüd parem inimene? :)

Ma olen kindlasti parem inimene, ja skeptilisem. Lahti sain naiivsusest ja juurde sain iseseisvuse. Kuna aga üks semester on häbematult lühike aeg, plaanin tagasi minna. Väga oluline on ühele keskmisele eestlasele, kes on täiskohaga tudeng ja käib lisaks tööl, et sealne elutempo õpetab kuidas nende kahe asja kõrvalt veel aega enesele ja sõpradele teha - ja see on tõesti väärt oskus!

Lisakommentaare, soovitusi neile, kes kaaluvad vahetusaastat välismaal.
Soovitan kindlasti võtta ühendust, kellegagi, kes on samas linnas hiljuti olnud või kes teab kohalikku kultuuri. ehk oskab ta ka soovitada mõnda eestlast, kes seal hetkel elab, kes saaks esimesel nädalal aidata. kindlasti ei tasuks pärast paari esimese korteri/toa vaatamist midagi ära otsustada, sest (vähemalt Hispaanias) tahetakse alguses topeltraha ette saada ja hiljem on väga suur pettumus, kui leiad, et kesklinna oleks saanud 100 eurot odavama koha, ja parema.

Midagi veel, millest kindlasti rääkida tahaksid?

Kõigest muust võin rääkida juba isiklikult, kui kellelgi huvi on :)

Eve kontakt: eveanijaerv@hotmail.com

Read more!

Tulevaste TÜÜEkate mõtteid

Tartu Tudeng piilus 2009/2010. aastal Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusse kandideerijate motivatsioonikirju ja toob teieni muutmata kujul mõned „killukesed“.

• Minu motivatsioon olla TÜÜE liige seisnebki selles, et mul on soov esindada üliõpilasi ning anda selle tegemisel endast kõik.
• Leian, et minu valijad valiks ausa ning tööka asjaajaja, samuti entusiastliku nende soovide elluviija.
• Mul on ideid, kuidas siduda töö ja lõbu!
• Läbi TÜÜE saaksin anda oma panuse millessegi suurde ja võimsasse – noortesse.
• Oma valijatele lubaksin maa ja taeva kokku, aga silmakirjalikkust jagub meie ühiskonnas nende lubadustetagi küllalt.
• Arvan, et minul on TÜÜE´le ja TÜÜE´l mulle veel piisavalt pakkuda.
• Üliõpilasesindusse kandideerin kuna leian, et üliõpilasesindus peab senisest rohkem tähelepanu pöörama koostööle kolmanda sektori organisatsioonide ning Tartu linnaga muutudes selle väärikaks partneriks.
• Üliõpilased on kõige aktiivsem kiht ühiskonnast, näitame seda välja.
• Minu idee oleks teha vähemalt kuuajane koolitus tantsuõpetaja käe all nii EMÜ kui TÜ tudengitele. Kulminatsiooniks oleks võistlus, mille hindajateks profitantsijad.
• Teatavasti ei ole TÜÜE maine just kiita ning arvan, et noorte ja säravate tudengite ülesandeks on seda muuta.
• Kuigi ma pole üliõpilasesindusega sina peal olnud ja kandideerimine tuli pigem äkklahendusena, ikkagi, olen varem mõelnud, et see või teine asi võiks olla teistmoodi.
• Ja mis kõige tähtsam, seisan õppetoetuste eest!
• Selles aastal oleks soov kohe valituks saada.
• Usun, et kultuur ei seisne ainult kujutavas kunstis, spordis ja muusikas vaid ka käitumiskultuuris, tervise- ja toitumiskultuuris jne.
• Üliõpilasesinduses saan ma seista praegustele kitsaskohtadele ja probleemidele lähemal.
• Seetõttu tahaksin pakkuda meile kõigile ilusaid ja unustamatuid mälestusi ülikooliaegsetest üritustest.
• Olen aktiivne tudeng, kes tahab mitte ainult teaduskraadi saada, vaid ka midagi teha oma ülikooli jaoks ning muuta teiste üliõpilaste elu mitmekesisemaks ja saada iseendale väärtuslik kogemus.
• Suure osa oma elust olen tegelnud tantsimisega ning sellest saadud kogemused on mul aidanud elus hakkama saada.
• Miks on nii, et osades teaduskondades on ruumid nii jahedad, et isegi korralikult mõelda ei suuda, kuigi samas on ju teada, et täis kõhu ja sooja keskkonnaga tekivad suured ideed!
• TÜÜEs eelistaksin olla Majandus, Arendus ja Integratsiooniosaonnas. Seal saaksin tegeleda sellega, mis mulle kõige rohkem meeldib - rahaga.
• Special for Ida-Virumaa: tudengibuss Tartu-Narva
• Ööpäevas on siiski 24 tundi ja see on piisav, et jõuaks igasuguseid asju korda saata.
• Ma tahaksin anda ka oma panuse Tartu Ülikooli näo kujundamises ja seetõttu sooviksin kandideerida üliõpilasesindusse.
• Olen tegelenud 7 aastat korvpalliga ning see on ilmselt heaks aluseks, miks võiksin sobida meekonna liikmeks.
• Näen TÜÜE-t väga olulisena meie ülikooli paremaks ja efektiivsemaks muutmisel ja tahaksin omalt poolt edumeelsele arenguprotsessile kaasa aidata, mõtte, sõna või teoga.
• Teadmistehimuliste erivajadustega tudengite kaasamine ülikooli arvukasse üliõpilasperre oleks samm edasi terviklikuma ühiskonna loomisel Euroopa eeskujudel.
• Soovin kandideerida Tartu Üliõpilasesindusse eesmärgiga osaleda haridus- ja sotisaalvaldkonna töös.
• Üles kasvasin Jõgeva linnas, kuid armastan väga loodust.
• Meie ülikoolis on üle 17 000 üliõpilase, vähestel avaneb võimalus olla nende 31 persooni seas, kes valituks osutuvad.
• Ühiselamu koht igale Tartu Ülikooli üliõpilasele. Selleks peaks läbi viima nn „etnilise puhastuse”. Mujalt tulnud saaksid ühika koha vaid vabade kohtade olemasolul.
• / --- / TÜÜE on oivaline võimalus oma teoreetiliste seisukohtade-teadmiste rakendamiseks praktikas.
• Soovin enda unistusi realiseerida ning arendada end meeskonnatöö ja juhtimisvaldkonna osas.
• Valige mind!
• Küll oleks tore, kui kõik juhtuks iseenesest ja selleks ei peaks absoluutselt vaeva nägema. /---/ Kuid kahjuks see kõik ei lähe alati niimoodi ja seejaoks on tarvis sinna taustaks inimesi, kes seda kõike teevad.
• Ma tunnistan praegu kohe täiesti ausalt, et tegelikult on mul ideid ja mõtteid märgatavalt rohkem ja ka motivatsiooni on märksa rohkem kui see, mis siia kirja sai ja kui ma praegusel hetkel suudaksin olla vähem kummipea, siis oleks see kogu jutt märgatavalt asjalikum. Igaljuhul olen ma hakkamistt täis, et võtta ette pööraseid ja lahedaid tegemisi järgmisel aastal koos TÜÜE-ga.
• Oleksin oma töös usaldusväärne ja tegus tudengite esindaja, kes omab piisavalt nii empaatilisi kui ka teoreetilisi kogemusi kõigest, mis tudengielusse puutub.
• Õpilasesinduse töös pidin suhtlema väga mitmete tundmatute inimestega ja arvan, et suhtlemine võõrastega ei tekita minu jaoks probleeme.
• Leian, et oleks kuritegu kõik kogemused ja teadmised endale jätta, sest olgem ausad- olen ma ikkagi need kogemused tänu teistele (loe: maksumaksja) saanud ning olen kindel, et just nüüd on aeg need ka edasi anda.
• Seetõttu võib täna mitmeski küsimuses olla TÜÜE poliitika vastuolus üliõpilaste tegelike huvidega, mis võibki olla üheks põhjuseks, miks üliõpilased pole huvitatud TÜÜE valimistel osalemisest. Seetõttu leian, et põhjaliku küsitluse läbiviimine peab olema 2009/2010. a koosseisu üheks prioriteediks.
• Kuigi see on mu südamemure, siis ei hakka ma sellest siin pikalt rääkima, muidu ei pruugi lõppu tullagi.
• Ei kommentaari.

Read more!