Eve (Hispaanias) - Erasmuse stipenidumiga

Nimi, vanus. Teaduskond ja eriala (hetkel)

Olen Eve (Anijärv), 22-aastane, filosoofiateaduskonna hispaania keele ja kirjanduse magistri 1. aasta üliõpilane.

Millise programmiga, kui kauaks ja millises ülikoolis Sa käisid?

Hispaania välisministeeriumi stipendiumiga 2007. suvel ja Erasmusega 2007/2008 sügissemestril Granadas, Hispaanias.

Miks Sa otsustasid üliõpilasvahetusest osa võtta? Kust Sa leidsid võimaluse/stipendiumi?

Konkreetset "otsustamist" ei olnudki, see tundus nii loomuliku osana õpingutest, sest mõtlesin, et kuidas ma ikka bakalaureuse lõpetan ja ütlen, et näete, tegelikult ei teagi, kuidas Hispaanias need asjad on. Sain keele suhu, nägin kohalikku elu, käisin tööl, õppisin - iseseisvusin.

Mis oli Sinu kõige lahedam kogemus selle vahetusaasta jooksul?

Olin Hispaanias küll vaid 7 kuud, aga lahedaid kogemusi oli küllaga - alustades sõitudest teistesse linnadesse ja sõpradega väljas käimistest ning lõpetades töölkäimisega. Kõige toredam oli aga võib-olla see hetk, mil mõistsin, et võin vabalt vanaemaga telefonis eesti keeles rääkida, öelda vahele paar sõna inglise keeles sõbrale USAst ja hispaania keeles tänaval vastutuleva naabritädiga veidi rääkida. Selline orienteerumine keeltes, ilma et lühis tekiks, on hämmastav, ja nagu näha ka harjutatav.

Milline oli kõige ebameeldivam kogemus?

Ebameeldivaim kogemus oli kindlasti suhete ja inimestega seonduv - uute inimeste ja mis veelgi olulisem, teistsuguse kultuuritaustaga inimestega läbikäimine polegi alati nii lihtne ja ei piisa vaid keeleoskusest. Lõuna-Hispaaniasse minejatele soovitan veidi araabia kultuuri kohta uurida :) Samuti mõistsin oma Erasmuse-ajal, et iga naeratava näoga inimene, kes sind enda sõbraks peab, ei ole veel tegelikult sõber. Mulle tundub, et eesti inimeses on palju vähem seda võltsviisakust - öeldakse oma arvamus ilma väga muretsemata, et sai nüüd veidi jäme oldud. Hispaanias võid sa eestlase kohta soe ja hea olla, nende jaoks pole kunagi piisav :D

Võrdle olukorda Tartu Ülikoolis selle ülikooliga, kus Sa vahetusaastal õppisid? (akadeemiline pool, õppejõudude tase, elamistingimused, spordivõimalused, vaba aja veetmise võimalused jne)

Akadeemiline pool ja õppejõudude tase oli suureks üllatuseks minu jaoks isiklikult halvem, ehk siis teistsugune - pole akadeemilist veerandit, ehk ise vaatad, kuidas 09:00-13:30 välja kannatad ilma ühegi pausita ja tualetis käimata. õnn oli see, et õppejõud enamasti hilinesid loengusse :) Tuutoreid meil ei olnud, see oli suur miinus. loengud olid kõik sellised ülejala ja lihtsad, see-eest eksamis oli palju teooriat, mis eeldas, et kui kursus läbi, siis õpilane ise otsib internetist materjali. Elamistingimuste kohta ei oska palju öelda, sest igaüks pidi ise omale koha leidma - kooli poolt tuba või korterit või ühikakohta polnud. Mina sattusin õnneks toredasse korterisse, hiljem aga selgus, et koolini on ligikaudu poolteist tundi kiiremat kõndi - mäest üles. Olin põhimõtteliselt bussiga sõitmise vastu, aga vahel läksin ikka kergema vastupanu teed :) Konkreetseid spordivõimalusi ka ülikool ei pakkunud, nii palju kui kuulsin, oli kõik tasuline. Seega käisin ühes spordikeskuses linna ääres, kuna üks sõber võitis mingi loosiga kahe kuu kaardi :) Ülikool mingeid vaba aja üritusi ei korraldanud, küll oli aga igal plakatil tänaval kirjas, et "fiesta erasmus", tegelikult oli see kaval promo ja Erasmusega polnud seal mingit pistmist. Ka ei saanud Erasmuslased odavamalt sisse. Aga muidu tulid need vaba aja veetmise võimalused uksest ja aknast :)

Kas vahetusaasta muutis Sind kuidagi või andis sulle kogemusi, mida Sa Tartus olles poleks saanud? Oled Sa nüüd parem inimene? :)

Ma olen kindlasti parem inimene, ja skeptilisem. Lahti sain naiivsusest ja juurde sain iseseisvuse. Kuna aga üks semester on häbematult lühike aeg, plaanin tagasi minna. Väga oluline on ühele keskmisele eestlasele, kes on täiskohaga tudeng ja käib lisaks tööl, et sealne elutempo õpetab kuidas nende kahe asja kõrvalt veel aega enesele ja sõpradele teha - ja see on tõesti väärt oskus!

Lisakommentaare, soovitusi neile, kes kaaluvad vahetusaastat välismaal.
Soovitan kindlasti võtta ühendust, kellegagi, kes on samas linnas hiljuti olnud või kes teab kohalikku kultuuri. ehk oskab ta ka soovitada mõnda eestlast, kes seal hetkel elab, kes saaks esimesel nädalal aidata. kindlasti ei tasuks pärast paari esimese korteri/toa vaatamist midagi ära otsustada, sest (vähemalt Hispaanias) tahetakse alguses topeltraha ette saada ja hiljem on väga suur pettumus, kui leiad, et kesklinna oleks saanud 100 eurot odavama koha, ja parema.

Midagi veel, millest kindlasti rääkida tahaksid?

Kõigest muust võin rääkida juba isiklikult, kui kellelgi huvi on :)

Eve kontakt: eveanijaerv@hotmail.com

Read more!

Tulevaste TÜÜEkate mõtteid

Tartu Tudeng piilus 2009/2010. aastal Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusse kandideerijate motivatsioonikirju ja toob teieni muutmata kujul mõned „killukesed“.

• Minu motivatsioon olla TÜÜE liige seisnebki selles, et mul on soov esindada üliõpilasi ning anda selle tegemisel endast kõik.
• Leian, et minu valijad valiks ausa ning tööka asjaajaja, samuti entusiastliku nende soovide elluviija.
• Mul on ideid, kuidas siduda töö ja lõbu!
• Läbi TÜÜE saaksin anda oma panuse millessegi suurde ja võimsasse – noortesse.
• Oma valijatele lubaksin maa ja taeva kokku, aga silmakirjalikkust jagub meie ühiskonnas nende lubadustetagi küllalt.
• Arvan, et minul on TÜÜE´le ja TÜÜE´l mulle veel piisavalt pakkuda.
• Üliõpilasesindusse kandideerin kuna leian, et üliõpilasesindus peab senisest rohkem tähelepanu pöörama koostööle kolmanda sektori organisatsioonide ning Tartu linnaga muutudes selle väärikaks partneriks.
• Üliõpilased on kõige aktiivsem kiht ühiskonnast, näitame seda välja.
• Minu idee oleks teha vähemalt kuuajane koolitus tantsuõpetaja käe all nii EMÜ kui TÜ tudengitele. Kulminatsiooniks oleks võistlus, mille hindajateks profitantsijad.
• Teatavasti ei ole TÜÜE maine just kiita ning arvan, et noorte ja säravate tudengite ülesandeks on seda muuta.
• Kuigi ma pole üliõpilasesindusega sina peal olnud ja kandideerimine tuli pigem äkklahendusena, ikkagi, olen varem mõelnud, et see või teine asi võiks olla teistmoodi.
• Ja mis kõige tähtsam, seisan õppetoetuste eest!
• Selles aastal oleks soov kohe valituks saada.
• Usun, et kultuur ei seisne ainult kujutavas kunstis, spordis ja muusikas vaid ka käitumiskultuuris, tervise- ja toitumiskultuuris jne.
• Üliõpilasesinduses saan ma seista praegustele kitsaskohtadele ja probleemidele lähemal.
• Seetõttu tahaksin pakkuda meile kõigile ilusaid ja unustamatuid mälestusi ülikooliaegsetest üritustest.
• Olen aktiivne tudeng, kes tahab mitte ainult teaduskraadi saada, vaid ka midagi teha oma ülikooli jaoks ning muuta teiste üliõpilaste elu mitmekesisemaks ja saada iseendale väärtuslik kogemus.
• Suure osa oma elust olen tegelnud tantsimisega ning sellest saadud kogemused on mul aidanud elus hakkama saada.
• Miks on nii, et osades teaduskondades on ruumid nii jahedad, et isegi korralikult mõelda ei suuda, kuigi samas on ju teada, et täis kõhu ja sooja keskkonnaga tekivad suured ideed!
• TÜÜEs eelistaksin olla Majandus, Arendus ja Integratsiooniosaonnas. Seal saaksin tegeleda sellega, mis mulle kõige rohkem meeldib - rahaga.
• Special for Ida-Virumaa: tudengibuss Tartu-Narva
• Ööpäevas on siiski 24 tundi ja see on piisav, et jõuaks igasuguseid asju korda saata.
• Ma tahaksin anda ka oma panuse Tartu Ülikooli näo kujundamises ja seetõttu sooviksin kandideerida üliõpilasesindusse.
• Olen tegelenud 7 aastat korvpalliga ning see on ilmselt heaks aluseks, miks võiksin sobida meekonna liikmeks.
• Näen TÜÜE-t väga olulisena meie ülikooli paremaks ja efektiivsemaks muutmisel ja tahaksin omalt poolt edumeelsele arenguprotsessile kaasa aidata, mõtte, sõna või teoga.
• Teadmistehimuliste erivajadustega tudengite kaasamine ülikooli arvukasse üliõpilasperre oleks samm edasi terviklikuma ühiskonna loomisel Euroopa eeskujudel.
• Soovin kandideerida Tartu Üliõpilasesindusse eesmärgiga osaleda haridus- ja sotisaalvaldkonna töös.
• Üles kasvasin Jõgeva linnas, kuid armastan väga loodust.
• Meie ülikoolis on üle 17 000 üliõpilase, vähestel avaneb võimalus olla nende 31 persooni seas, kes valituks osutuvad.
• Ühiselamu koht igale Tartu Ülikooli üliõpilasele. Selleks peaks läbi viima nn „etnilise puhastuse”. Mujalt tulnud saaksid ühika koha vaid vabade kohtade olemasolul.
• / --- / TÜÜE on oivaline võimalus oma teoreetiliste seisukohtade-teadmiste rakendamiseks praktikas.
• Soovin enda unistusi realiseerida ning arendada end meeskonnatöö ja juhtimisvaldkonna osas.
• Valige mind!
• Küll oleks tore, kui kõik juhtuks iseenesest ja selleks ei peaks absoluutselt vaeva nägema. /---/ Kuid kahjuks see kõik ei lähe alati niimoodi ja seejaoks on tarvis sinna taustaks inimesi, kes seda kõike teevad.
• Ma tunnistan praegu kohe täiesti ausalt, et tegelikult on mul ideid ja mõtteid märgatavalt rohkem ja ka motivatsiooni on märksa rohkem kui see, mis siia kirja sai ja kui ma praegusel hetkel suudaksin olla vähem kummipea, siis oleks see kogu jutt märgatavalt asjalikum. Igaljuhul olen ma hakkamistt täis, et võtta ette pööraseid ja lahedaid tegemisi järgmisel aastal koos TÜÜE-ga.
• Oleksin oma töös usaldusväärne ja tegus tudengite esindaja, kes omab piisavalt nii empaatilisi kui ka teoreetilisi kogemusi kõigest, mis tudengielusse puutub.
• Õpilasesinduse töös pidin suhtlema väga mitmete tundmatute inimestega ja arvan, et suhtlemine võõrastega ei tekita minu jaoks probleeme.
• Leian, et oleks kuritegu kõik kogemused ja teadmised endale jätta, sest olgem ausad- olen ma ikkagi need kogemused tänu teistele (loe: maksumaksja) saanud ning olen kindel, et just nüüd on aeg need ka edasi anda.
• Seetõttu võib täna mitmeski küsimuses olla TÜÜE poliitika vastuolus üliõpilaste tegelike huvidega, mis võibki olla üheks põhjuseks, miks üliõpilased pole huvitatud TÜÜE valimistel osalemisest. Seetõttu leian, et põhjaliku küsitluse läbiviimine peab olema 2009/2010. a koosseisu üheks prioriteediks.
• Kuigi see on mu südamemure, siis ei hakka ma sellest siin pikalt rääkima, muidu ei pruugi lõppu tullagi.
• Ei kommentaari.

Read more!

Maailmamuusika parimad pungad avanevad Tartus

7. märtsil peetakse Tartus Genialistide Klubis maailmamuusikafestivali MAAjaILM. Hoogne ja eksootiline festival pakub kuulamiseks erinevatest juurtest kasvanud stiilipiire ületavat muusikat.

Maailmamuusikafestivali MAAjaILM käigus leiab aset neli kontserti – kaks kodumaiste muusikute poolt ning kaks eksootilistelt külalistelt. Eesti esinejatest astub erinevate rahvaste hällilauludel põhineva kavaga üles tuntud jazzilauljatar Hedvig Hanson ning hetke kuumi reggae-punt Bombillaz. Kaugemad külalised tulevad Portugalist ja Madagaskarilt, neist viimane viib läbi ka ühe tasuta õpitoa.

Madagaskarilt pärit Kilema, õige nimega Randrianantoandro Clément, on üks tuntumaid Madagaskari muusikuid ja tõeline meister oma maa erinevatel keelpillidel - valihal, kabosyl ja marovanyl. Aafrika päikselisel saarel Madagaskaril on väga omapärane muusikaline kultuur – malagassi pärimusuusika on läbi põimunud Aafrika, Indoneesia, Araabia ja Euroopa mõjudega. Kilema muusika põhineb saare lõunaosast pärit rikkalikul polüfoonial ja oma praeguse koosseisuga ekspordib see neljast liikmest koosnev bänd Madagaskari rütmilist ja maagilist hingust üle maailma juba 11. aastat.

Portugalist pärit pundi Dazkarieh muusika on rahulik ning mõtlik, ent võib ühtäkki muutuda energia- ja rütmiplahvatusteks, kust kunagi ei puudu vaimne ning emotsionaalne komponent. Muusikud ammutavad inspiratsiooni Portugali vokaaltraditsioonist, lisades sinna tubli annuse rokki ja vahemeremaade hõngu. Viljandi pärimusmuusika festivali sõbrale on Dazkarieh tuttav juba 2007. aastast, kus ta kujunes üheks publiku lemmikuks. Viimase lihvi ansamblile annab veetlev lauljatar Joana Negrao, kelle mahe hääl paitab teid terve kontserdi vältel.

Päev läbi kestva maailmamuusifestivali kontserdid algavad kl 17, 19, 21 ja 23, päeva juhatab sisse tasuta Madagaskari muusika õpituba kl 12.00. Kontsertide piletid hinnaga 75-150 krooni on müügil Piletilevi müügikohtades ja kohapeal, saadaval on ka piiratud koguses festivali päevapileteid hinnaga 300/250 kr.

Maailmamuusikafestivali MAAjaILM korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus ja see toimub tänavu juba kaheksandat korda. Lisainfot vaata www.folk.ee/maajailm.

Lisainfo:
Harlet Orasmaa
Eesti Pärimusmuusika Keskus

MAAjaILMa projektijuht

harlet.orasmaa@folk.ee

434 2062, 558 8702

www.folk.ee

Read more!

Annelis (Rootsis) - Erasmuse stipendiumiga

Nimi, vanus. Teaduskond ja eriala (hetkel)

Annelis Jahilo (23). Õpin sotsiaalteaduskonnas kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe 2. kursusel.

Millise programmiga, kui kauaks ja millises ülikoolis Sa käisid?

2007/2008 õppeaasta veetsin Rootsis Stockholmi Ülikooli ajakirjanduse osakonnas ning tegin läbi ühe aastase meedia ja kommunikatsiooni magistriprogrammi. Olin vahetuses Erasmuse programmi raames, kuid kuna veetsin seal terve aasta ja õppisin täiskoormusega magistriõppekava mahus, siis ma ei tajunud seda kui vahetusüliõpilaseks olemist - pigem nagu täiskoormusega intensiivset eraldi õppeaastat välismaal, mis lõppes ka vastava diplomiga.

Miks Sa otsustasid üliõpilasvahetusest osa võtta? Kust Sa leidsid võimaluse/stipendiumi?

Põhjus, miks tahtsin vahetusprogrammis osaleda, on see, et olen uudishimulik ja alati soovinud saada rahvusvahelist kogemust - sain seda nii elamise-, õppimise kui ka töö mõttes.

Mis oli Sinu kõige lahedam kogemus selle vahetusaasta jooksul?

Ühte kõige lahedamat kogemust terve aasta jooksul välja tuua on väga raske, kuid kolm olulisimat on kindlasti erinevatest kultuuridest pärit sõbrad, elamiskogemus teistsuguses süsteemis ja magistridiplom kõrge tasemega ülikoolist.

Võrdle olukorda Tartu Ülikoolis selle ülikooliga, kus Sa vahetusaastal õppisid? (akadeemiline pool, õppejõudude tase, elamistingimused, spordivõimalused, vaba aja veetmise võimalused jne)

Kui pean võrdlema Tartu ja Stockholmi ülikoolide akadeemilist poolt, siis usun, et see on üsna sarnane - mõnes aines oli mul hea meel, et olen Tartus hea põhja alla saanud ja suudan sealt edasi minna. Õppejõudude puhul meeldis välisülikoolis see, et sageli pidasid loenguid rahvusvaheliselt tuntud professorid isiklikult, need, kelle raamatuid Tartus saab ainult raamatukogust lugeda ja isikute loengus istumisest võib ainult und näha. See tõstis välisülikooli taset minu silmis väga. Arvan, et Tartu õppejõudude tase on samuti väga kõrge, aga neil siiski puudub rahvusvaheline haare, kuna uurimisteemad on väga Eesti kesksed. Elamistingimused ühika näol olid superhead ja aitasid igati kaasa multikultuursele seltsielule ja harjumustele. Samuti oli ülikoolil odava kuukaardi ja kõikvõimalike erinevate trennivõimalustega spordihall, mida ma Eestis veel samaväärset kohanud pole. Vaba aja tegevusi jätkus nii palju kui oli ideid, sõpru ja rahakott vastu pidas. Olen kõigega hästi rahul.

Lisakommentaare, soovitusi neile, kes kaaluvad vahetusaastat välismaal.

Ma arvan, et kui mitte iga inimene, siis kõik, kel kunagi selline mõte on peast korrakski läbi jooksnud - võiksid mõnda aega elada teises riigis, suhelda vahelduseks võõrkeeles ja tunnetada kosmopoliitset elustiili. See avardab silmaringi, õpetab maailmas toimuvaid protsesse paremini mõistma ja annab unustamatu elukogemuse, mida mitte millegi vastu ei tahaks enam eal vahetada. Lisaks lahkutakse oma välismaistest sõpradest enamasti koju tagasi teadmisega, et "international friends are forever".

Annelisi kontakt: annelis.jahilo@gmail.com

Read more!

Esta (Ungaris) - Erasmuse stipendiumiga

Nimi, vanus. Teaduskond ja eriala (hetkel)

Esta Prangel, 23-aastane ja õpin filosoofiateaduskonnas soome-ugri keeli, hetkel on käsil magistrantuuri teine aasta.

Millise programmiga, kui kauaks ja millises ülikoolis Sa käisid?

Läksin Erasmusega Ungarisse Szegedi Ülikooli 2007/2008 õppeaasta sügissemestriks, kuid detsembris tekkis võimalus lepingut pikendada ning kuna just siis hakkas elu hoogu sisse saama, tegin avalduse ja sain ka kevadsemestriks jääda.

Miks Sa otsustasid üliõpilasvahetusest osa võtta? Kust Sa leidsid võimaluse/stipendiumi?

Olin teist aastat ungari keelt õppimas, kui sai selgeks, et Ungaris elamata ma seda selgeks ei saa. Teisalt olin lihtsalt uudishimulik välismaal elamise ja oma kohanemisvõime proovilepaneku vastu. Erinevate stipendiumite kohta sain infot peamiselt teistelt, kes enne Ungaris olid käinud. Erasmuse stipendiumi leidmisega probleeme polnud, kuna see on stipendiumeist ehk tuntuim ning lihtsamini taotletav.

Mis oli Sinu kõige lahedam kogemus selle vahetusaasta jooksul?

Akadeemilise poole pealt meeldisid enim mu udmurdi keele tunnid. Kuna minuga samal tasemel teisi üliõpilasi polnud, siis olin tundides õppejõuga kahekesi. Õppetoolis polnud tihti ruumi ja seepärast toimusid mingil perioodil meie tunnid ühes teemajas. Rüüpasime matet, krõbistasime küpsiseid ja vahetasime raamatuid. Mul oli hea meel oma ala tipu pühendunud õpetamise üle, tema rõõmustas selle üle, et saab kellegagi udmurdi keeles rääkida.
Koolivälisest elust oli parim muidugi uute sõprade leidmine. Senini olin arvanud, et võõrkeeltes suhtlemine seab mingisugused piirid, mis võivad saada takistuseks kellegagi tõeliselt lähedaseks muutumisel, kuid mu oma kogemused panid mind selles küsimuses meelt muutma.

Milline oli kõige ebameeldivam kogemus?

Ebameeldivaim oli kahtlemata äratulek ja sellele järgnenud paar kuud Eestis. Minnes ei osanud ma ette kujutadagi, kui head sõbrad mul seal tekkida võivad ja kui kiiresti juurdub uus argirutiin. Kõige tipuks ei tundnud ma mingisugust koduigatsust. Eestis elavatel lähedastel oli kõike seda raske mõista, kuna erinevalt neist ei pidanud ma oma suhet Ungari ja sealse eluga ajutiseks. Eestiga leppimiseks ja kohalike oludega kurssiviimiseks kulus üsna mitu masendavat kuud.

Võrdle olukorda Tartu Ülikoolis selle ülikooliga, kus Sa vahetusaastal õppisid? (akadeemiline pool, õppejõudude tase, elamistingimused, spordivõimalused, vaba aja veetmise võimalused jne)

Ma saan sellele küsimusele vastata ainult vahetusüliõpilase seisukohalt ja seetõttu puudub mul adekvaatne ülevaade sealsete üliõpilaste elust ja oludest. Näiteks on üldteada, et vahetusüliõpilasi ei kipu õieti keegi eksamitel läbi kukutama. Kohati tegi see meele üsna mustaks, kui pärast pühendunult õppimist eksamil naeruväärselt lihtsatele küsimustele vastama pidin. Samas nägin, milline paanika valdas kohalikke üliõpilasi sessi ajal. Raamatukogu oli inimesi pungil täis ja kõik tõepoolest õppisid, mitte ei vahtinud niisama ringi ega ajanud sõpradega juttu. Isegi raamatukogu vastas asuvates baarides oli sessi algus silmaga näha, kuna ühtäkki vahetasid suurimadki tipsutajad õllepudelid limonaadide vastu. Võõraste ja omade üliõpilaste vahel tehti tõenäoliselt vähem vahet nendes ainetes, mis polnud mõeldud konkreetselt välisüliõpilastele ja kus käisid ka kohalikud tudengid.
Raske on leida kriteeriume, mille alusel õppejõude hinnata. Suuremat sorti etteheiteid ei olnud põhjust eriti kellelegi teha, kuid minu lähemad kokkupuuted olid ka peamiselt eri osakondade juhatajate ja professoritega, kelle publikatsioonide ja muude saavutuste nimekirjad olid muidugi aukartustäratavad.
Ühiselamukohtadega oli Szegedis kitsas ja teadsin vaid mõnda üksikut välismaalast, kes ühikas elas. Üldiselt üürisid nii kohalikud kui välistudengid mitme peale üht korterit.
Spordivõimalused olid minu arvates paremad kui Tartus. Näiteks oli üliõpilastel võimalus õhtuti tasuta ujulas käia ning tenniseväljakut kasutada. Ülejäänud spordialadel tagas üliõpilaspilet märkimisväärse hinnaalanduse. Meelelahutuslikumasse vaba aja sisustamisse oli ülikool oma panuse andnud klubi näol, mis asus peahoone keldris. Seal toimusid nii erasmuslaste peod kui ka konkreetsete teaduskondade üritused.
Ülikooli peahoone oli pudeneva krohviga ja üsna räämas olemisega, õppehooned olid samuti pigem vanamoodsad kui modernsed. Küll aga oli Szegedi ülikooli raamatukogu Tartu omast kordades uhkem. 2004. aastal avatud avar klaasne ja läikiv hoone varjas endas nii lugemis- kui konverentsisaale, eraldatud alasid grupitöödeks ja üle 200 arvuti. Szegedi ülikooli kiituseks peab veel mainima, et kohviautomaate oli kõigis hoonetes korruse kohta reeglina vähemalt üks.

Kas vahetusaasta muutis Sind kuidagi või andis sulle kogemusi, mida Sa Tartus olles poleks saanud? Oled Sa nüüd parem inimene? :)

Eemalolek Eestist ja siinsetest inimestest võimaldas asju
distantsilt vaadates teisiti hinnata ja nii mõnessegi väljakujunenud veendumusse korrektiive teha. Eelkõige pani see kogemus mõtisklema ajaloo ja rahvuste küsimuse üle, kuna ungarlased olid alati väga agarad jutustama ülekohtust, mida neile minevikus tehtud on ja mustlastest, kes paistsid tihti kõige kurja juur olevat. Samal ajal oma päevi rahvuste ja keelte paabelis mööda saates sai aga üha
selgemaks, kui triviaalne on kellegi rahvus või päritolu. Olgugi et hispaanlaste nägemus huumorist võis kardinaalselt erineda soomlaste omast, oli suheldes rohkem tunda rahvusteüleseid universaale. Just sellest multikultuursest seltskonnast olengi pärast kõige rohkem puudust tundnud. Raske öelda, kas ja kui palju see kogemus mind paremaks inimeseks tegi, aga ma vähemalt tahaks loota, et muutusin avatumaks, julgemaks ja kohanemisvõimelisemaks.

Lisakommentaare, soovitusi neile, kes kaaluvad vahetusaastat välismaal.

Minu arvates ei ole siin kaaluda midagi – kui vähegi
võimalus ja huvi on, peaks selle seikluse läbi tegema ja millal siis
veel, kui mitte noores eas, kui kodumaa küljes hoidvaid kohustusi veel
võrdlemisi vähe on. Välismaal elamine on kindlasti üks parimaid viise
enda paremaks tundmaõppimiseks ja oma tulevikuplaanides selguse
loomiseks.

Midagi veel, millest kindlasti rääkida tahaksid …
Enne Szegedisse minekut võtsin osa ka neljanädalasest ungari keele ja kultuuri ainelisest suveülikoolist Debrecenis. Osalemistasu katmiseks sain raha Erasmuse kaudu, kuid nagu pärast selgus, olnuks palju mõttekam taotleda Ungari haridusministeeriumi stipendiumi, mis erinevalt Erasmusest oleks katnud ka majutus- ja söömiskulud kokku mitmesaja euro ulatuses. Seepärast soovitan
tungivalt mitte minna kergema vastupanu teed ning viia end kurssi
võimalikult paljude võimalustega raha saamiseks.

Esta kontakt: esta.prangel@gmail.com

Read more!

Liis (Poolas) - Erasmuse stipenidumiga

Nimi, vanus. Teaduskond ja eriala (hetkel)

Liis Nõupuu, 22, sotsiaalteaduskond, psühholoogia, neljas aasta (3.kursus BA)

Millise programmiga, kui kauaks ja millises ülikoolis Sa käisid?

Erasmus, Poola, Varssavi, 1 semester (2008, sügis), Warsaw School of Social Psychology

Miks Sa otsustasid üliõpilasvahetusest osa võtta? Kust Sa leidsid võimaluse/stipendiumi?

Leidsin võimaluse kuulutusest. Tahtsin osa võtta kuna leidsin, et see on väga hea võimalus välismaal elada. Stipendium on korralik, kandideerimine lihtne-enamus tehakse Sinu eest ära-põhimõtteliselt näib, et Sulle makstakse peale välismaal elamise eest. Tahtsin reisida ja maailma näha. Vaadata, kuidas välisülikoolis sama eriala aineid õpetatakse ja mida huvitavat selle eriala all veel on. Tahtsin saada endale huvitava bakalaureuse töö teema.

Mis oli Sinu kõige lahedam kogemus selle vahetusaasta jooksul?

Teisest rahvusest sõprade saamine ja suures linnas (3 mln) elamine

Milline oli kõige ebameeldivam kogemus?

Poola linnadevaheline transport ja see, et tuutorid ei osanud eriti aidata

Võrdle olukorda Tartu Ülikoolis selle ülikooliga, kus Sa vahetusaastal õppisid? (akadeemiline pool, õppejõudude tase, elamistingimused, spordivõimalused, vaba aja veetmise võimalused jne)

Akadeemiline pool - õpe toimus inglise keeles, mõned ained olid palju huvitavamad kui siin. Üldjoontes jäi parem mulje.

Üks õppejõud, kellega alustasin ka lõputööd oli täiesti suurepärane. Üldjoontes õppejõud, kellega kokku puutusin olid suhtlusaltid, nö võimukaugus oli väike, loengud interaktiivsemad

Elamistingimused - üürisime toa ühes korteris. Tuutorid ei suutnud eriti kiiresti sobivat korterit leida - see oli suur miinus. Ühiselamuid kahjuks ei olnud.

Spordivõimalused - samuti ei olnud midagi ülikooli poolt, leidsin endale ise sobiva.

Vaba aja veetmise võimalused olid head. Kuigi enamik võimalusi tuli siiski omal käel üles leida ja välja uurida. Tuutorite teave piirdus ööklubidega :)

Kas vahetusaasta muutis Sind kuidagi või andis sulle kogemusi, mida Sa Tartus olles poleks saanud? Oled Sa nüüd parem inimene? :)

Vahetusaasta oli kindlasti väga õpetlik. Peamiselt andis julgust juurde ja tunde, et saad hakkama. Paljudesse jätab kindlasti sisse soovi seda veelkord teha-seega tegu on ohtliku asjaga - leiad end veidi hiljem taas stipendiumivõimalusi uurimas ja vaatamas igatseva pilguga välisülikoolide poole. Kindlasti annab see võimaluse õppida aineid, mida Eestis ei saa võtta. Samas on võimalik ka sealsete õppejõudude käe all alustada oma lõputööd ja seda teemal, mis Eestis ei oleks võimalik. Minuga see nii läks ja olen sellega väga rahul, kavatsen antud valemit ka magistri puhul rakendada. Ma arvan, et ei saa ütelda, et oleksin parem inimene, küll aga avarama maailmapildiga ja kogemustega. Oskan siinset eluolu võrrelda sellega, mis välismaal on ja muidu asju laiemalt näha ja analüüsida. Ning saad aru, mida siin Eestis võiks teisiti teha ja kuidas paremini õppida ja õpetada.

Ühest küljest võib see kinnitada Sulle, et õpid õiget asja ja avada Sulle ka oma eriala uue suuna, millest Sa enne teadlik ei olnud ja mis on paganama huvitav. Samas võib tekitada huvi ka hoopis teise eriala vastu ja panna Sind Eestis eriala vahetama. Kokkuvõttes aitab see kaugemal olemine ehk mõista, mis Sulle meeldib ja mida oluliseks ja huvitavaks pead.

Lisakommentaare, soovitusi neile, kes kaaluvad vahetusaastat välismaal.

Kindlasti tasub minna. Ja Erasmusega on see ikka häbematult lihtne! Minge vaadake, mis väljaspool toimub, maailm ei piirdu Eesti piiriga. Seal on palju huvitavaid ja südamlikke inimesi, kogemusi, elamusi. Kõlab tobedalt aga see on tõesti - experience of a lifetime. Ma ei näe lähitulevikus parimat võimalust nii kaua (ja lihtsalt) välismaal elamiseks - kusjuures selle eest ju ka makstakse.

Liisi kontakt: lnoupuu@ut.ee

Read more!

Erasmuse programmi üliõpilasvahetus

2007/2008. õppeaastal kasutas Erasmuse programmi võimalusi 208 Tartu Ülikooli üliõpilast, neist 187 õppis semester või kaks partnerülikoolis, ülejäänud 21 üliõpilast sooritas praktika väliskõrgkoolis- või asutuses. Kõige enam TÜ üliõpilasi õppis Hispaanias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Soomes.
Konkurss järgmiseks õppeaastaks on alanud, tähtaeg kandideerimiseks on 16. märts. Lisaks partnerülikooli vahetusüliõpilaseks kandideerimisele on ka võimalus taotleda toetust õppekavasisese praktika sooritamiseks mõnes Euroopa riigi asutuses/ettevõttes/kõrgkoolis. Täpsem info: www.ut.ee/valismaa
Küsi lisa: erasmus@ut.ee

Erinevalt paljude üliõpilaste arvamusest ei ole Erasmuse konkurss sugugi nii tihe, et proovida ei tasuks. Kindlasti on erialasid, kus soovijaid on rohkem ja sõel tihedam, kuid enamikel juhtudel on kandideerijaid märksa vähem kui vastava instituudi/osakonna partnerlepingute kvoodid meil üliõpilasi välisvahetusse saata lubaks. 2008/2009. õppeaastaks kandideeris eelmise õppeaastaga võrreldes ka kokkuvõttes märksa vähem üliõpilasi. On valdkondi, kus praktiliselt üliõpilaste huvi puudub. Põhjuseid selleks on erinevaid, sh ka mitmed lisandunud võimalused. Erasmuse programmi eelisteks võib lugeda välisülikooli kandideerimise lihtsust ja kindlat stipendiumi. Tuleb vaid olla aktiivne, leida endale sobiv ülikool vastava eriala partnerite hulgast, teha eeltööd sealsete võimaluste kindlakstegemisel ning see motivatsioonikirja näol paberile panna. Võimalus on nõu küsida ka varem välismaal õppinud üliõpilastelt ning konkreetse lepingu koordinaatorilt.

Read more!