Poiss kohtub teadmistega. Ei mujal kui teadmiste kojas, suur ja esmapilgul aukartustki äratav võib ta tunduda, kuid karta pole midagi ja poiss astubki sisse. Võtavad siis sõbrad laua taga istet ja istuvadki nõnda mõnda aega, kuni on aeg lahkuda. See on justkui raamat padja all magamine või professori loengus jutu vestmine, teadmine tahab olla sõber ja eks ta ole ka kui lasta tal olla.
Roheline valgusvihk juhatab poisi Adlerhofi peatuseni ja jätab siis S9 aknast hüvasti. Rong on pikk, isegi liiga pikk ja mõne aja pärast tehaksegi ta pisikeseks rongikeseks ainult nelja vaguniga. Eks inimesedki kohane ja poe hulgakesi kokku, vahest ainult mõned, kel uni magusam või kes tantsivad katustel vallssi, ei tea muutustest rongi hingeelus midagi, aga ju neidki oota depoopeatus või mõni teine väike rong, kellest suur tehakse.
Warssauer Strassel tervitab poissi lillenurk ja jaapani lilleperekond. Nad tulevad hommikuti ja õhtuti lähevad, palju inimesi käib neist mööda ja ka poiss läheb, pole temalgi seal pikemalt puhata, on ju U1-ni suisa jalutuskäigu jagu maad! Kuninganna jälgib majesteetlikku sigimist esimesse vagunisse. Mahajäämiskartus ei ole naljaasi, järgmine rong läheb ju alles viie pärast! Poiss läheb rahumeeli esimesest vagunist mööda. Ka teisest ja kolmandastki läheb mööda. Tühi neljanda vaguni uksed on kutsuvalt lahti. Poiss suleb uksed ja istub üksi tühjas vagunis, isegi kassi ei ole seltsiliseks.
Poisi jalad viivad mööda Hommikumaa kohvikust ja algkoolist. Majast läbi ja paremat kätt, sealt võibki teda teinekord, hea õnne korral, kui küünal põleb, leida. Seda poiss teab ja sellest teadmisest piisab.
Read more!
Tartu Tudeng on otsustanud kiigata tudengiellu väljaspool kooli. 2008. aasta esimesest numbrist alates hakkame regulaarselt avaldama rubriiki „Kuidas tudeng…“. Veebruarinumbris räägime tudengist pokkerimängus.
Ühel kenal reedesel õhtupoolikul otsustas Tartu Tudengi toimetus kasiinosse minna. Mõeldud – tegemisel. Igaüks vaatas üle oma rahakoti põhja, mõned piilusid nukralt ka sünniaastat ID-kaardil. Tuli välja, et toimetuse tudengitest oleksid kasiinokõlbulikud vaid kaks, neist üks firma krediitkaardi ja teine autokooli säästudega.
Niisiis asusime otsima uusi võimalusi. Alustasime hoopis ööklubist, kus oli püsti kasiino harjutuslaud – st, et mäng käib tasuta žetoonide peale, keegi oma kahe kuu elamisraha diilerile ei anna.
Kuna üks meist oli varem mänginud pokkerit internetis ja teisel oli ettekujutus ühest pokkerimängust, kus lisaks seelikule võid ilma jääda ka sukkadest, oli aeg pöörduda teadjamate ja targemate poole, kes mängust veidi rohkem jagavad.
Tarkade mäng
Selgus, et pokker on sarnaselt malega tegelikult spordiala. Kui meil käsitletakse seda veel hasartmänguna ja seetõttu kurjuse allikana kuhu korralikud pereisad kuupalkasid alla panevad, siis näiteks Venemaal on see registreeritud ametliku võistluspordina. Miks?
Võidu eelduseks on mängijal vajalikud teadmised nii mängustrateegiast kui psühholoogiast, kuid vähetähtis ei ole kindlasti ka kogemus ja kannatlikkus ning, nagu spordis ikka, omajagu õnne. Kõlab nagu male, onju?
Tartus on pokker kujunenud juba täiesti omaette spordiks. 1. veebruaril peeti siin esimene ametlik sportliku pokkeri turniir, millest võttis osa 21 mängijat. 5 esimest tulid auhinnalisele kohale. Kolm korda nädalas saavad mängijad Poe tänava kasiinoruumides võistelda kahe üles pandud pokkerilaua taga, kus professionaalsed diilerid mängijatele kaarte jagavad ja mängukorda hoiavad. Erinevus tavalise hasartmänguga seisneb selles, et turniiril osalejad ei mängi rahaliste panustega, vaid osalevad turniiril osalustasuga, mis algab 220 kroonist. Osalustasu kompenseerib auhindu ja ka lauaraha – kuus maksab kasiino sellise laua pidamise eest 20 000 krooni.
Tudeng kui keskmine pokerdaja
Väide, nagu nõuaks pokkeri mängimine vähemalt keskmisest suuremat kuusissetulekut ja väärikat iga, on võrdlemisi vale. Eestis on tuhandeid pokkerimängijaid, kellest enamik võistlevad internetis online-pokkeritubades. Tartuski on erinevate arvamuste kohaselt mitu sada mängu harrastajat, kellest mitmed vaid sellest elatuvadki. Üldiselt jääb Tartu mängijate vanus alla 30. 1. veebruari turniiril osalenute vanus oli vahemikus 21-25 eluaastat. Siinkohal on tark uurida pokkeriturniiride ajakava:
http://www.baltic-poker.com/?id=5&tourgroup=69&tourstatus=3
Mine sa tea, praegu toimuvad pokkeriturniirid siiski hasartmängu maigulisena, kuid 25 aasta pärast ehk korraldame kõrvuti Paul Kerese nimelise maleturniiriga ka ametlikke pokkerimeistrivõistlusi ilma, et seda hasartmänguks peetakse.
Nii kaua aga püüame pokkerit mängides pükse mitte maha mängida;)
Tartu Tudengi toimetuse eksperimendi grupp
Read more!
Käesoleval ajal tegutseb Tartus üheksateist akadeemilist üliõpilasorganisatsiooni, mis omakorda jagunevad ajaloolise kujunemise alusel korporatsioonideks ja seltsideks.
Korporatsioonid elavad reeglina sissepoole ja põhiliseks tunnuseks on traditsioonide jälgimine, omavaheline sõpruse arendamine ja üksteise kasvatamine. Paika on pandud tugev hierarhia - alles organisatsiooni astunute ja vanade olijate staatuse vahe on märgatav.
Seltsides propageeritakse tavaliselt indiviidi tähtsust ja selle osa ühiskonna hüvangu saavutamises. Noor- ja tegevliikme erinevused pole nii märgatavad kui korporatsioonides. Seltsid on inimestele, kes soovivad oma üliõpilaselu rikastada veidi vabamas vormis, vähemate kohustuste ja rohkemate privileegidega.
Peretraditsioon
Korporatsiooni astuvad peamiselt tudengid, kes soovivad näha tavalise kõrval tõelist akadeemilist maailma. Paljusid on organisatsiooni meelitanud ees olevad tuttavad elusa näitena täisväärtuslikust üliõpilaselust. Vanimasse naiskorporatsiooni kuuluv Kadri Laar mainib, et esimesena tekkis talle mõte siduda end akadeemiliste organisatsioonidega, jätkamaks perekonna traditsiooni. Kadri soovis näha ülikooli kõrvalt akadeemilist maailma, mida tema perekond oli talle tutvustanud. Olles loonud kujutluse, milline peaks olema tõeline tudengielu, tõdeb ta nüüd, peaaegu kaks aastat hiljem, et tema kujutuspilt ülikoolielu olemusest sai tervikuks alles pärast korporatsiooniga ühinemist.
Akadeemilised organisatsioonid sobivad neile, kes soovivad end mitmekülgselt arendada, tutvuda erinevate inimestega, end proovile panna erinevates sitsuatsioonides, seal tulevad kiiresti välja inimese tugevad ja nõrgad küljed.
Üliõpilasorganisatsioonid on eksisteerinud hariduselu juurde kuuluva aspektina kaua, läbinud raskeid aegu, ent siiski püsima jäänud. Selle põhjuseks võib lugeda, et inimesed keda organisatsioon koondab, usuvad oma põhimõtetesse ja järgivad neid, mitte ainult selle ruumes, vaid ka väljaspool seda, rakendades inimesi ühendavaid aateid igapäevaellu.
Kevadsemestri alguses toimuvad erinevates organisatsioonides külalisõhtud, kust tasub kindlasti läbi astuda, sest just huvi pakkuvasse korporatsiooni või seltsi kohale minnes saab nende kohta adekvaatseimat infot. Iga taoline grupp on oma liikmete nägu- nii, et tuleks suhelda, küsida ja tähele panna, arvestada nii üldist miljööd kui ka sellega, kuidas antud isik ja organisatsioon kokku sobivad. Ei tasu lootma jääda, et tulevase liikme omadused painutavad reegleid, pigem tuleks otsida endas jõudu painduda nende reeglite järele ja kui sobib, ka jääda.
Katrin Linnast
Endine naiskorporant
Vahel aga esinevad juhtumid, kui valesti vormistatud või koostatud töö võib osutuda akadeemiliseks petturluseks.
Õppekorralduseeskirja punkt 183. järgi jaguneb akadeemiline pettrulus järgmiselt:
183. Akadeemiline petturlus on:
183.1. õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole selgesõnaliselt lubanud kasutada;
183.2. teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms) üliõpilaste poolt, kelle õpiväljundeid hinnatakse;
183.3. teise üliõpilase eest õpiväljundite hindamisel osalemine;
183.4. kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
183.5. iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud;
[jõust 03.09.2007]
Lihtsasse keelde tõlgituna tähendavad need punktid seda, et üliõpilane ei tohi eksami ajal kasutada spikreid ja muid abistavaid materjale ega teise tudengi töölt vastuseid maha vaadata ning teistele tudengitele abi pakkuda hindamissessiooni ajal. Ei tohi minna teise tudengi eest eksamile ning esitada teise inimese akadeemilist tööd või selle koostisosi oma tööna. Iseenda tehtud ja esitatud töö osade taasesitamisel tuleks konsulteerida ainet andva õppejõuga.
Tavaliselt solvab õppejõude just fakt, et tudeng on üritanud minna kergemat vastupanuteed ning ei ole ise piisavalt palju vaeva näinud. Euroopa Kolledži õppejõud ja siirdeuuringute programmijuht Heiko Pääbo kommenteerib akadeemilist petturlust järgmiselt: ”Millegi pärast enamus tudengeid ei pea normaalseks seda, et nad võtaksid kellegi rahakoti või isiklikke asju endale, aga seda, et kellegi intellektuaalset omandit enda kodutöödes kasutada ja seda enda omana näidata, ei tajuta samaväärse vargusena.”
See kole sõna eksmatt
Akadeemilise petturluse eest on õppekorralduseeskirja punkti 184 järgi õigus ja kohustus karistada eksmatrikuleerimisega. „Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse, on dekaanil õigus ja kohustus
184.1. teha üliõpilasele noomitus või
184.2. teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.“
Mõned näited üliõpilaste petturlusest ja tulemused, millega sellised tembud lõppeda võivad:
Miks TÜÜE seda kõike teab? Sest semestri jooksul tuuakse TÜÜEsse kui ühte ülikooli ossa üle vaatamiseks ja kinnitamiseks tosinkond tööd, kus on tegemist plagiaadiga. Siin paraku TÜÜE aidata ei saa. Halastamatult järgneb kas akadeemiline noomitus või eksmatrikuleerimine. Tavaliselt panevad õppejõud terveid lõike otsingumootoritesse sisse, mis näitavad kohe ära, kas tegu on oma mõtteavalduse või alatu koopiaga.
Kui te tunnete, et ei jõua oma tööd mingil põhjusel valmis kirjutada või eksamiks ära õppida, siis ei tasu „libedale teele” minna, sest punktide kaotamine või kohustslik korduseksam on palju leebem kui ülikoolist välja langemine.
Olga Tšerjomuškina
TÜÜE esimees
Kui ma veel gümnaasiumis käisin, olin täiesti kindel, et ülikooli teed alustades, astun ka üliõpilasesinduse liikmeks. Selgus aga, et valituks osutuda ei olegi nii kerge, sest konkurents Eesti suurima ülikooli üliõpilasesindusse on suur. Olles esinduse liige, on mul võimalus olnud pühenduda üliõpilaselu parandamisse täpselt nii palju, kui muude toimetamiste kõrval on aega olnud.
Samas olen järginud alati põhimõtet, et lisaks institutsioonist võtmisele, tuleb midagi ka vastu anda, parandada ja arendada, mitte ainult loota teistele ja kiruda. Probleeme, mis ihu ja hinge puudutavad, oskavad kõik näha, kuid ühiskondlikult ja meeskondlikult mõtlema on õpetanud just noorteorganisatsioonides olemine. Seejuures tuleb alati arvestada, et noored on oma tegemistes oluliselt emotsionaalsemad.
Sellel aastal korraldasin kaks nädalat kestvat üliõpilastele mõeldud jalgpalliturniiri, mis tõi platsile üle 200 noore. Samuti olin heategevusloterii algatajaks ja läbiviijaks. Ka teiste ideedele aitasin kaasa nii ööraamatukogus kaasa lüües, aeroobika päeva reklaamides kui paljus muus veel. Need on kogemused, mida ilmselt tulevased tööandjadki võiks kõrgelt hinnata. Ise tulevikus tööandjana oskan ma samuti hinnata noores eas läbi aktiivsuse omandatut.
Subjektid koostööna on ka eraldiseisvatena palju tugevamad, kui olles meeskonna ja ühiste eesmärkideta.
Pille-Riin Raudsepp
Riigiteaduse 2. kursus
aga
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus (TÜÜE) on üks osa Tartu Ülikoolist, mille eesmärgiks on kuulata tudengite ettepanekuid ülikoolis toimuva kohta. Need, kes nüüd arvavad, et reaalselt TÜÜE-l siiski mingit võimu ei ole, võiksid edasi lugeda.
Tekkel, Sõbramaja, õppetoetused
Tartu Ülikooli oli viimane Eesti ülikool, millel ei olnud oma teklit. Õigupoolest oli tegemist vaid viitsimatusega, sest ajalooline tekkel kui selline oli meil olemas juba 1920. aastatest, selle ennistamine oli aga üliõpilasesinduse algatus ja teostus.
Tartu on ülikoolilinn, vähemalt peaks seda olema rohkem kui Tallinn. Paraku aga puudub Tartus (erinevalt Tallinnast) oma tudengimaja, kus oleks koht tudengipidudel ja üliõpilasorganisatsioonidel. On olemas vana EPA klubi ehk Veski Villa, mida tudengitele välja ei üürita, ning on olemas ka Üliõpilasmaja (Sõbramaja, Kalevi tn 24), mille amortiseerunud olukord oli jõudnud selleni, et ka seda kohta ei üüritud mõnda aega enam üliõpilaste üritusteks välja.
Pidev lebotamine semestri vältel tagab õppimise sessi ajal – Tartu
Keskmine tudeng hoolib, see on tõsi. Ta hoolib sellest, kas Zavood pannakse kinni, kas õlle aktsiisi tõstetakse, kas emme kannab ikka nädala alguses raha üle.
TÜÜEsse saab kandideerida 11. veebruarist kuni 22. veebruari tööpäeva lõpuni (16.30). Selleks on vaja tuua paberkandjal vajalikud dokumendid: avaldus, foto, CV ja motivatsioonikiri TÜÜE kontorisse, sekretäri kätte. Tartu Ülikooli üliõpilasesindus asub Ülikooli 18b, mis on ülikooli peahoone kõrval.
TÜ üliõpilasesinduse teabejuht
Kirjandus ja rahvaluule 3. kursus
Tudengiesindaja alates aastast 2006
Kui Sa oled kas või üht nendest asjadest teinud, siis tõenäoliselt peaks Sinu järgmine samm olema TÜÜEsse kandideerimine. Kui mitte, siis oleks viimane aeg anda endast midagi.
Minu teekond üliõpilasesindusse sai alguses selle õppeaasta septembris, kui otsustasin hakata TÜÜE toetajaliikmeks pärast seda, kui olin mõni aeg olnud tuutor. TÜÜEs on erinevalt tuutorlusest võimalik kaasa rääkida ka õppekorralduslikes küsimustes, tutvuda ülikooli administratiivse poolega, õppida ürituste korraldamist ning tegelikult areneda inimesena aidates oma kolleege – kaastudengeid.
Seksikas esindamine
Kahjuks pean tõdema, üliõpilasesindus ei ole keskmise tudengi silmis väga seksikas.Tavaline tudeng, kes huvitub vaid kallinevast õlle hinnast ja Zavoodi peatsest kadumisest, ei tea meie tegemistest mitte midagi.
Jah, keskmine tüüekas huvitub samuti eelmainitud asjadest, kuid lisaks sellele üritab ta ka midagi ette võtta, et õlut saaks endiselt odavamalt ning et tudengitele jääks siiski linnas alternatiivse tudengikultuuri arendamiseks oma koht. Esinduse viimase aasta suuremate tegemiste hulka kuuluvad näiteks Sõbramaja renoveerimise tagant utsitamine, lisaks oli üliõpilastel suur roll meie praeguse rektori valimistes ning märkimata ei tohi jätta ka ajaloolise TÜ valge tekli taastamist. Ja Zavoodi osas nii palju, et tõepoolest septembrist pannakse see kinniL
Poliitika vs tudengipoliitika
Aastatepikkune müüt TÜÜE kohta on puudutanud esinduse politiseeritust. Tõsi on, et TÜÜEsse on kandideerinud nii mõnigi erakondliku taustaga inimene. Tõsi on ka see, et 2/3 kandideerijatest on siiski apoliitilised. Müüt on ka see, et paraku pole TÜÜE-l maailma valitsemise võimu ning paljud tudengid on TÜÜEs siiski seetõttu, et nad soovivad esindada oma teaduskonna üliõpilasi.
Jüri Pilviste
TÜ üliõpilasesindus
haridus-sotsiaaltoimkonna juht
Read more!
