Süütu tegu või akadeemiline petturlus?

Tavaliselt jätab tudeng oma kõikvõimalikud kodutööd ikka viimasele minutile ning sisustab oma aega muude toredate tegevustega. Siis otsib vajaliku kirjanduse kokku ja asub kirjutama ning enamus juhtudel saab ta oma esitatud töö eest ka positiivse tulemuse.

Vahel aga esinevad juhtumid, kui valesti vormistatud või koostatud töö võib osutuda akadeemiliseks petturluseks.

Õppekorralduseeskirja punkt 183. järgi jaguneb akadeemiline pettrulus järgmiselt:

183. Akadeemiline petturlus on:

183.1. õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole selgesõnaliselt lubanud kasutada;

183.2. teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms) üliõpilaste poolt, kelle õpiväljundeid hinnatakse;

183.3. teise üliõpilase eest õpiväljundite hindamisel osalemine;

183.4. kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;

183.5. iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud;

[jõust 03.09.2007]

Lihtsasse keelde tõlgituna tähendavad need punktid seda, et üliõpilane ei tohi eksami ajal kasutada spikreid ja muid abistavaid materjale ega teise tudengi töölt vastuseid maha vaadata ning teistele tudengitele abi pakkuda hindamissessiooni ajal. Ei tohi minna teise tudengi eest eksamile ning esitada teise inimese akadeemilist tööd või selle koostisosi oma tööna. Iseenda tehtud ja esitatud töö osade taasesitamisel tuleks konsulteerida ainet andva õppejõuga.

Tavaliselt solvab õppejõude just fakt, et tudeng on üritanud minna kergemat vastupanuteed ning ei ole ise piisavalt palju vaeva näinud. Euroopa Kolledži õppejõud ja siirdeuuringute programmijuht Heiko Pääbo kommenteerib akadeemilist petturlust järgmiselt: ”Millegi pärast enamus tudengeid ei pea normaalseks seda, et nad võtaksid kellegi rahakoti või isiklikke asju endale, aga seda, et kellegi intellektuaalset omandit enda kodutöödes kasutada ja seda enda omana näidata, ei tajuta samaväärse vargusena.”

See kole sõna eksmatt

Akadeemilise petturluse eest on õppekorralduseeskirja punkti 184 järgi õigus ja kohustus karistada eksmatrikuleerimisega. „Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse, on dekaanil õigus ja kohustus

184.1. teha üliõpilasele noomitus või

184.2. teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.“

Mõned näited üliõpilaste petturlusest ja tulemused, millega sellised tembud lõppeda võivad:

• tudeng ei jõudnud õppida, kuid jõudis valmistada umbes poolemeetrise põhjaliku spikri. Eksami ajal ei osanud ta ulatuslikku abimaterjali oskuslikult kasutada ning jäi õppejõule vahele. Kuna ebaeetilise teo sooritamine oli ilmne, siis ei jäänud muud üle, kui oma tegu tunnistada. Tudeng oli viimasel kurusesl, sai eksmati ning tal on võimalus ülejärgmine aasta uuesti sisse astuda
• Tudeng kopeeris oma kodutöö õppejõu materjalidest. Põhjenduseks oli aja puudus ning asjaolu, et tegemist oli vabaainega, mida tudeng ei pidanud sugugi oluliseks. Sellise argumendi peale ärritus solvunud õppejõud veel rohkemgi. Tudeng sai eksmati.
• Tudeng lasi oma töö oma heal sõbral valmis kirjutada, teadmata, et sõber kopeeris suurema mahu tekstist internetist. Tudeng sai noomituse ning aine tulemuseks negatiivse hinde.
• Tudeng oli ebakorrektselt viidanud oma bakalaureuse töös kasutatavaid allikaid. Juhuslikult avastas nende allikate autor oma mõtteid, mis olid selle tudengi töös justkui üliõpilase omaks tunnistatud. Tudeng eksmatrikuleeriti enne kui ta jõudis oma tööd kaitsta.

Miks TÜÜE seda kõike teab? Sest semestri jooksul tuuakse TÜÜEsse kui ühte ülikooli ossa üle vaatamiseks ja kinnitamiseks tosinkond tööd, kus on tegemist plagiaadiga. Siin paraku TÜÜE aidata ei saa. Halastamatult järgneb kas akadeemiline noomitus või eksmatrikuleerimine. Tavaliselt panevad õppejõud terveid lõike otsingumootoritesse sisse, mis näitavad kohe ära, kas tegu on oma mõtteavalduse või alatu koopiaga.

Kui te tunnete, et ei jõua oma tööd mingil põhjusel valmis kirjutada või eksamiks ära õppida, siis ei tasu „libedale teele” minna, sest punktide kaotamine või kohustslik korduseksam on palju leebem kui ülikoolist välja langemine.

Olga Tšerjomuškina
TÜÜE esimees