Käesoleval ajal tegutseb Tartus üheksateist akadeemilist üliõpilasorganisatsiooni, mis omakorda jagunevad ajaloolise kujunemise alusel korporatsioonideks ja seltsideks.
Korporatsioonid elavad reeglina sissepoole ja põhiliseks tunnuseks on traditsioonide jälgimine, omavaheline sõpruse arendamine ja üksteise kasvatamine. Paika on pandud tugev hierarhia - alles organisatsiooni astunute ja vanade olijate staatuse vahe on märgatav.
Seltsides propageeritakse tavaliselt indiviidi tähtsust ja selle osa ühiskonna hüvangu saavutamises. Noor- ja tegevliikme erinevused pole nii märgatavad kui korporatsioonides. Seltsid on inimestele, kes soovivad oma üliõpilaselu rikastada veidi vabamas vormis, vähemate kohustuste ja rohkemate privileegidega.
Peretraditsioon
Korporatsiooni astuvad peamiselt tudengid, kes soovivad näha tavalise kõrval tõelist akadeemilist maailma. Paljusid on organisatsiooni meelitanud ees olevad tuttavad elusa näitena täisväärtuslikust üliõpilaselust. Vanimasse naiskorporatsiooni kuuluv Kadri Laar mainib, et esimesena tekkis talle mõte siduda end akadeemiliste organisatsioonidega, jätkamaks perekonna traditsiooni. Kadri soovis näha ülikooli kõrvalt akadeemilist maailma, mida tema perekond oli talle tutvustanud. Olles loonud kujutluse, milline peaks olema tõeline tudengielu, tõdeb ta nüüd, peaaegu kaks aastat hiljem, et tema kujutuspilt ülikoolielu olemusest sai tervikuks alles pärast korporatsiooniga ühinemist.
Akadeemilised organisatsioonid sobivad neile, kes soovivad end mitmekülgselt arendada, tutvuda erinevate inimestega, end proovile panna erinevates sitsuatsioonides, seal tulevad kiiresti välja inimese tugevad ja nõrgad küljed.
Üliõpilasorganisatsioonid on eksisteerinud hariduselu juurde kuuluva aspektina kaua, läbinud raskeid aegu, ent siiski püsima jäänud. Selle põhjuseks võib lugeda, et inimesed keda organisatsioon koondab, usuvad oma põhimõtetesse ja järgivad neid, mitte ainult selle ruumes, vaid ka väljaspool seda, rakendades inimesi ühendavaid aateid igapäevaellu.
Kevadsemestri alguses toimuvad erinevates organisatsioonides külalisõhtud, kust tasub kindlasti läbi astuda, sest just huvi pakkuvasse korporatsiooni või seltsi kohale minnes saab nende kohta adekvaatseimat infot. Iga taoline grupp on oma liikmete nägu- nii, et tuleks suhelda, küsida ja tähele panna, arvestada nii üldist miljööd kui ka sellega, kuidas antud isik ja organisatsioon kokku sobivad. Ei tasu lootma jääda, et tulevase liikme omadused painutavad reegleid, pigem tuleks otsida endas jõudu painduda nende reeglite järele ja kui sobib, ka jääda.
Katrin Linnast
Endine naiskorporant
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar