Hispaanlastega Salamancas

Maarja Ojamaa, kes õppis Hispaanias kommunikatsiooniteadust kirjeldab ühte sealset traditisoonilist vabaajaveetmisvõimalust. (Pilt: Maali Käbin)

Hispaanias on üheks omapäraseks traditsiooniks tegevus, mida nimetatakse ir de pinchos ning mis sisuliselt tähendab sõpradega väljas söömas käimist. Kuid seda mitte mitte nii nagu meil kombeks on, et minnakse restorani ja tõstetakse endale praed ette, vaid käiakse mööda erinevaid baare, kust ostetakse endale joogid, millega antakse kaasa pincho, mis kujutab endast erinevaid toite väikeses koguses. Pincho võib olla alates looma ribidest kuni erinevat sorti väikeste võileibadeni, grill-lihast kahe saiaviilu vahel kuni tortilla`ni, mis on teatud sorti ülihea kartuli-muna vorm.

Hispaania „siider“

Piirkonnas, kus mina elasin, oli selliseid baare tohutult, ainuüksi minu maja lähedal asuvas Van Dyck´i tänavas oli pincho baare 54. Ja tegemist polnud üldse kilomeetreid pika vaid lihtsalt ühe tänavaga, mis oli baare täis topitud. Juba see fakt iseenesest näitab, kui populaarne see traditsioon hispaanlaste seas on.

Jookidest on hispaanlaste seas populaarne õlu, mida mõned inimesed armastavad segada sidruni Fantaga. Tulemus on üllatavalt hea - eriti nendele inimestele, kellele muidu õlu ei maitse. Samuti joovad nad alkoholivaba mosto-nimelist jooki, mis maitseb justkui hästi magus viinamarjavein. Ka on Hispaanias olemas siider, kuid see pole “siider” meie mõistes. Jook on hapu ning meenutab veidi shampust. Selle pisut kummalise maitse aga kompenseerib see, et neil on siidri välja valamiseks eriline viis, mis näeb välja umbes nii: pudel tõstetakse kõrgele pea kohale, teise käega hoitakse all madalal topsi ja siis rihitakse siider sealt kõrgelt pea kohalt alla topsi. Pärast ujub küll kõik siidrist, kuid tegevust on väga kihvt vaadata.

Minu isiklik lemmikjook on tinto de verano, mida tellisin küll igal pool ja igal ajal. Muidugi sain ma tihti peale selle joogi küsimust vastuseks sõbraliku muige, sest seda veini ja gaseeritud vee segu joodakse seal üldiselt ainult suvel. Muul ajal küsivad seda ainult guiri´d - nii nimetatakse sõbralikult üleolevas toonis välismaalasi.

Kasutatud salvrätid ja lärm

Kogu see lõbu pole aga üldse kallis. Peale umbes nelja erineva baari läbikäimist peaks kõht küll väga täis olema. Kui neist kõigist võtta joogid ja söögid, kulub sõltuvalt baaridest kokku umbes 5-6 eurot. Võrdluseks võib tuua, et tavaliselt väljas söömas käies peaks 12 euroga kindlasti arvestama.

Kuidas valida baari kuhu tasub pincho´sid sööma minna?

Öeldakse, et tasub vaadata kui palju mingis baaris pärast lõuna- või õhtusöögiaega ärakasutatud salvrätte põrandal vedeleb. Hispaanlastel nimelt pole kombeks oma prahti prügikasti panna. See on osa nende kultuurist.

Ja loomulikult käib “pinchode” söömise juurde tohutu lärm, kuna hispaanlased tõesti räägivad palju ja kõvasti, kuid minu kõrva see ei häirinud, otse vastupidi - mina isiklikult täiesti nautisin seda, kuna see tekitas tunde, et minu ümber elu käib. Kuidas saakski see ebameeldiv olla?

Read more!

Leia endas nõhklus!

2007. aasta sügisel Tartu Ülikooli haridusteaduskonda astudes olid värske ja entusiastliku tudengina minu esmaseks prioriteediks akadeemilised õpingud.

Eesmärk on ju saada targaks ja asjatundlikuks õpetajaks. Samas – mis siin pattu salata – ootusärevus oli sees ka seltsielu suhtes. Kolmapäeva õhtuste Retro Groove’ide, Zavoodi järelpidude ja Krooksu ööpelmeenide kohta olin legendaarseid lugusid kuulnud ka koduses Tallinnas. Tõsi see on, Tartu ööelus ei pea ilmselt keegi pettuma. Selle kõrval tekkis kiiresti soov saada loenguväliselt midagi ka vaimule. Esimesed põhjalikumad kokkupuuted pedagoogikaga äratasid tahtmise haridusvaldkonna kohta rohkem teada saada, suhelda sama eriala inimestega ning ka praktiliselt midagi ära teha. Õnneliku juhuse läbi nakatusin pisikusse nimega nõhklus. Tegu on haridusteaduskonna Noore Õpetaja Huviklubiga, mis ühendab noortepäraseid ja entusiastlikke õpetajaks õppijaid ja ka teisi hariduseluhuvilisi. NÕHKil on kaks peamist eesmärki – tutvustada TÜ haridusteaduskonna võimalusi ja populariseerida seeläbi õpetaja elukutset ning samas arendada noori tulevasi õpetajaid.

Oma eesmärke viivad NÕHKi liikmed ellu mitmel viisil. Näiteks käivad nõhklased erinevates koolides, et arutleda õpilastega nende edasise haridustee üle, tutvustada õppimisvõimalusi Tartu Ülikoolis ning leida õpetajakutsest lähemalt huvitatuid. NÕHK on välja andnud ajalehe Õpetajaks, kirjutanud koolilehtedesse ning käinud haridusteaduskonda esindamas Teeviida ning Intellektika messidel. NÕHK aitab korraldada haridusteaduskonna infopäeva, mis toimub 19. märtsil ja hoiab sõrme teaduskonnas ja mujal toimuvate samateemaliste ürituste pulsil.

Lühikese ajaga on välja kujunenud meeldiv traditsioon kohtuda iga paari nädala tagant aruteluõhtutel Werneris või mõnes teises hubases kohvikus. Koos külalisesinejatega on vaatluse all olnud mitmed erinevad teemad: koolivägivald, üldhariduskooli olukord, koolikorraldus, õppekavad, riigieksamid, õpetajakoolituse tulevik, üliõpilasvahetuste programmid, erikoolid, meie meediaplaan ja koostöö koolidega jne.

Niisiis võib öelda, et nõhklusega nakatanuid ühendab huvi ja soov haridusmaastikul midagi korda saata, et kokkuvõttes oleks meie koolides võimalikult palju optimistlikke, loovaid ja oma individuaalseid tugevusi arendavaid ja rakendavaid õpilasi ja õpetajaid. Asjal on ka oma „konks“: kuigi eespool kirjutatud jutu põhjal võib jääda mulje, et nõhklased on ühed jube tõsised tegelased, saadab tegelikkuses kõiki NÕHKi kohtumisi rõõmsameelsus, nali ja naer.

Kui Sinul, hea lugeja, tekkis nüüd tunne, et ka Sinus võiks peituda väike nõhklane, siis meie sekka on teretulnud nii õpetajaks õppijaid kui ka kõik teised, kel lihtsalt soov silmaringi laiendada ning mõnest huvitavast ja lõbusast kohtumisest osa võtta! Rohkem saad meie kohta teada: www.ht.ut.ee/nohk .

Maarja Pruuli

Haridusteaduskonna tudeng

Read more!

Kuidas tudeng infot hangib?

Pole põhjust seda lugu vahele jätta – me ei arvutanud, kui palju kasutatakse postimees. ee ja google.ee saiti tudengite poolt. Kiikasime hoopis „orkutimaailma“.

Idee tuli eksperimendi grupi liikmetel loengus – igalt teiselt ekraanilt kumas vastu Orkut. Tundub, et rate.ee on hääbumas ja orkut.com on „uus elu“. Tekib hirmujudin, et järgmisena võivad kaduda Kaubamaja ja Viru keskuse „ajaveetjad“.

Müüt: „Kui Sul pole orkutis kasutajat, siis Sind ei eksisteeri“. Communities on kohad, kus saavad kokku inimesed, kes mõtlevad teatud teemadel sarnaselt. Enamikel kursustel on oma kommuun, kus arutada kursuse pidude ja erinevate ainete teemadel. Tihti visatakse õhku küsimus – kas keegi räägib edasi ka neile, kel pole Orkutit?

Seega saab portaalist hädavajalikku informatsiooni ainete läbimiseks ja kursusekaaslastega ühenduse hoidmiseks. Kuid mitte ainult. Täpselt teatakse ka oma tutvusringkonna tegemisi. Orkutis näeb kohe ära, kellel on tulemas sünnipäev ja kes lisas uue pildi.

Seda, kui kiire on Orkutis kajastatava info levimine reaalses elus, otsustasimegi katsetada. Idee tuli ühe raseda õppejõu loengus. Head uudised peaksid olema need, mis levivad kõige kiiremini ja millele juletakse ka reageerida.

Seega, üks eksperimendi grupi liige, kes on oma sõpradele teadaolevalt juba pikemat aega suhtes, lisas neli pilti. Ühel neist oli kujutatud loote ultraheliuuring; teisel pulmakleitide valik; kolmandalt pildilt võis välja lugeda pulmareisi kujutamist; ja neljas oli kuldse retriiveri pilt. Ühegi pildi allkiri ei reetnud otseselt, et konto omanik ootab last või planeerib abielluda. Kuid inimesed tegid omad järeldused ning tulemused olid märkimisväärsed.

Esimese poole tunni jooksul võtsid ühendust lähemad ja kaugemad sugulased, kes tahtsid teada, kas võib õnne soovida. Siis järgnesid sõbrannad, kellega ei oldud lähiajal suheldud. Ja seejärel levis info kulutulena. Ühel hetkel helistas eksperimendi sooritaja isegi emale, ennetamaks halvimat.

Pildid olid üleval umbes 24 tundi, kuid uudis pole siiani hääbunud – eksperimenteerijalt ja tema lähedastelt uuritakse veel tänagi, kas „pirukas on ahjus“ ja kevadel saab „pika laua taha“. Ilmselt tehakse seda ka homme. Ja ülehomme.

Ja kuigi orkutis levitatava informatsiooniga on võimalik kergekäeliselt manipuleerida, siis see ei tähenda, et seda ei usaldata. Seepärast ka meie soovitus - usalda, aga kontrolli :)

Tudengid ei ole ainukesed, kes seal pesitsevad. Hiljuti palus üks õppejõud, et enne esitlust kindlasti oma nime öeldakse. Ta oli eelmisel korral seda teha unustanud ning veetis tükk aega Orkutis piltide abil nimesid ja nägusid kokku viies.

Kellel veel ei ole kontot, ütleme vaid üht – minge ja tehke. Te ei tea, millest võite seda omamata ilma jääda!

Tartu Tudengi toimetuse eksperimendi grupp

Read more!

Stipendiumid

Stipendium erivajadustega tudengitele

Lions Club koostöös TÜ üliõpilasesindusega annavad välja stipendiumi suuruses 12000 krooni puudega noorele erakorralise teo eest õpingute või muu vajaliku toetuseks

Põhimõte: LC Tallinn Vanalinn tahab nimetatud stipendiumiga tähelepanu juhtida puuetega noorte erilistele tegudele ning vajadustele, samas ka tutvustada meie Lionsklubi laiemalt ning Lionsliikumist üleüldse.

Stipendiumit võib taotleda ükskõik mis puudega noor kuni vanuseni 30 aastat.

Kuna tänavu on eriline rõhk asetatud vaegnägemisele ja selle ennetamisele ja ravimisele on ka stipendiumi saajaks eelistatavalt vaegnägija.

Puudega noor peab aasta sees olema korda saatnud eriliselt silmapaistva teo, kaalutult puudeastmele. Tegu võib olla ükskõik mis vallast – näit. Sport, muusika, õppimine, töö, teadus jne.

Taotlused peavad olema hästi põhjendatud, täiendatud pildimaterjaliga kui võimalik ja kinnitatud õppeasutuse, töökoha vms. poolt

Stipendium antakse välja LC Tallinn Vanalinna Charterõhtul 27. aprillil või muul sobival kuupäeval.

Uuri lähemalt www.tyye.ee/stip

Sul on hea mõte? Tule tee see TÜÜE abiga teoks

Sul on hea mõte, mille teoks tegemine nõuab väikest rahasüsti?
Tahaksid viia ellu midagi eriti geniaalset?
Hea mõte on väärt raha!

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus koos TÜ Üliõpilaskonna Sihtasutusega panevad sellise teo eest välja Hea Tudengimõtte stipendiumi, mille suurus on 5000 krooni ning millele võivad kandideerida kõikide teaduskondade ja kolledžite tudengid, nii päevasest õppest kui ka avatud ülikoolist.

Hea Tudengimõtte stipendiumi taotlemiseks tuleb üliõpilasel esitada TÜ Üliõpilaskonna Sihtasutusele (Ülikooli 18b) 4. aprilliks 2008 järgmised dokumendid:
-isiklik avaldus (stipendiumi avalduse vormi leiab aadressilt www.tyye.ee/stipendium);
-curriculum vitae;
-projekt ja seletuskiri (vajadusel).

Stipendiumi määrab ja tulemused kuulutab välja stipendiumikomisjon koosseisus TÜ Üliõpilaskonna Sihtasutuse nõukogu koos juhataja ning TÜ üliõpilasesinduse teabespetsialist, hiljemalt 14. aprilliks 2008.

Täpsem info: www.tyye.ee/stipendium

Read more!

Noorte passiivsus pärsib võimalusi

Kui Itaalias on tavapärane, et noored pidevalt tänavatel meelt avaldavad, Prantsusmaal suisa autosid põletavad, siis Eesti noored on keskmisest passiivsemad.

Avalike koosolekuid küll korraldatakse, kus noored on ühed osalejatest, kuid noorte omaalgatus on vähene. Aprillirahutusi siinkohal ametlikult planeeritud meeleavalduseks pidada ei saa. Ometigi on avalike koosolekute vaba pidamine privileeg, mida on lihtne kasutada.

9.-10. veebruarini toimus EÜL-i, ENL-i ja ESCU poolt korraldatud koolitus, kus räägiti meeleavalduste viisidest, seadusandlusest, suhtekorraldusest ning jagati varasemaid kogemusi. Ürituse kulminatsiooniks korraldati Tallinnas Tammsaare pargis avalik koosolek, kus toetati Valgevene sõnavabaduse suurendamise vajadust. Ürituse käigus sooviti näidata, et Eesti noortel on võimalus, millest Valgevenelased vaid unistada võiksid.

Kas noored on passiivsed vähesest teadmatusest või leviva individualismiga on noored valinud mugavama variandi oma meelsuse näitamiseks interneti kommentaarikülgedel virisedes ja sõimates samas jäädes anonüümseks ja tabamatuks. Võimalik, et avalike koosolekute pidamine on lihtsalt vanamoodne?

Ka sellele on modernses maailmas leidnud nutikamad lahendusi silent disco ja flashmob`i näol. Ilmselt võiksime juba täna harjuda mõttega, et lisaks rämpspostile võib meie E-postkasti sattuda mõni kaasahaarav kutse kogunemaks kuhugi, tegema täpselt ühel ajal midagi sarnast ning seejärel laiali minema justkui see oleks loomulik. Mida teeksid, kui näeksid kaubanduskeskuses inimesi kivistumas täpselt ühel ajal või satuksid Raekoja platsil padjasõtta? Ulme? Tallinnas selline üritus suudeti hiljaaegu korraldada ning saavutati ka edu, pälviti meedia tähelepanu! Vastavasisulisi koduvideoid võib näha YouTube`ist hulgaliselt.

Kui leida inimesi, kes tunnevad veel, et nende õiguseid on rikutud või vastupidi on ühiskonnas midagi positiivset korda saadetud miks mitte koguneda ja seda ka teistele välja näidata! Miks mitte võtta aeg maha kaubanduskeskuses või rongijaamas rahvas munema panna! Miks mitte korraldada toetav avalik koosolek. Oluline on seda teha korraldatult ja seaduslikult, sellisel juhul võib loota parimale õnnestumisele ja ka politsei kaasabile.

Pille-Riin Raudsepp

Riigiteaduse 2.kursus

Tanel Rannala

Read more!

Kevadpäevad peletavad loovalt pakase

Kuigi külmapoisid on sellel aastal näpistamise asemel põski pigem paitanud ja lumemöldrid päris laisalt lumeveskil jahvatada laskunud, saab päike alles siis südamesse pugeda, kui algavad ettevalmistused Tartu Kevadpäevadeks.

Sel kevadel kutsuvad korraldajad kõiki üles loovalt mõtlema ja hallist argipäevast ebatavalisi ideid leidma. Kevadpäevade vallatu nädal mitmekesiste üritustega annab suurepärase võimaluse oma fantaasia ja mängulisus ellu rakendada.

Et terve pika talve mütsi alla kogunenud mõtetest pea valutama ei hakkaks, tuleb kibekiirelt tegutseda ja kõik loovad ideed ja lennukad fantaasiad teoks teha. Need, kel mõni viisijupp juba pikemat aega hinges kummitab, saavad oma laulu lindile salvestada ja selle hiljemalt 21. aprilliks Tartu Üliõpilasmajja saata, sest Tudengilaul ootab juba ammu uusi säravaid tähti. Tehnilise taibuga tudengid peaks haarama kätte mutrivõtmed ja muud ehitusriistad, sest isetehtud sõidukite võistlus Bambus on tagasi ja Karsummi lennumasinad tahavad meisterdamist. Oma loovuse ja loomingulisuse võib rahva ette tuua ka tudengilaadal, paadirallil ja kostümeeritud teatejooksul. Need, kes ise sel aastal rahva ette astuda ei taha, võivad kogu tralli pealt vaadata ja järgmiseks aastaks julgust koguda.

Lisaks linnulaulule saab sel kevadel muusikaelamuse ka kevadpäevadel. Kahel päeval kajab üle Tartu raekoja platsi muusika Eesti tipp-ansamblitelt – esimesel päeval kutsume kõiki tudengeid rokkima ja teisel päeval ootame suuremaid folkmuusika sõpru. Ise saab kätt proovida kunsti- ja muusikatänaval ning oma lauluhääle lisada öölaulupeo suurehulgalisse laulukoori.

Lisainfo, registreerimine ja kava www.studentdays.ee

Kohtumiseni Tartu Kevadpäevadel, 28. aprill – 4. mai

Ülikooli Kultuuriklubi

Read more!

Ära vali valimata jätmist!

Elus tuleb paratamatult teha valikuid. Keegi ei küsi, kas Sa seda tahad või ei. Peab lihtsalt leppima ning olusid arvestades otsustama võimalikest soodsaima kasuks. Üks valikutest on ka valimata jätmine, kuid olgem ausad – see ei too kellelegi mitte vähimatki kasu. Ei tee see rõõmsaks kandidaati, kellel hoolimata tema üliinimlikest pingutustest jääb puudu täpselt see üks ja ainuke õnnetu häälekene, ega pole mõistlik ka Sulle endale, sest sellisel juhul teevad teised valiku Sinu eest.

Kuigi kool on üks, ei pruugi näiteks õigusteaduskonna tudengi probleemid olla samad, mis matemaatika-informaatikateaduskonna omal. Selleks et mitte jääda hüüdjaks hääleks kõrbes, vali endale esindaja, kes võiks midagi ära teha just Sinu murele lahenduse leidmisel. Kes tahaks jääda passiivseks kõrvalseisjaks, kelle eest otsustatakse kõik ilma arvamust küsimata ära?

Sellel aastal kandideerivad Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusse 61 hakkajat tudengit. Esmapilgul võib vaadates silme eest kirjuks lüüa. Mis saab siis, kui mitu kandidaati, kellest üks on toredam kui teine, on tuttavad, kui hääle saab anda vaid ühe poolt? Või kui antud nimekiri mingeid emotsioone ei paku? Otsustamise teeb siis kas lihtsamaks või keerukamaks (olenevalt inimesest) asjaolu, et iga tudeng saab hääletada üksnes oma teaduskonnas üles seatud aktivisti poolt. TÜÜE koduleheküljel (http://www.tyye.ee/valimised08) on võimalik kokku viia nimed nägudega ning tutvust teha CV-de ja motivatsioonikirjadega. Uurige ikka järele, mida Sinu hääle püüdmiseks kokku lubatakse.

Kogu valimisprotseduur on toodud hiireklõpsu kaugusele – 11.-13.märtsini on võimalik teha oma valik ÕIS-is. Kellele infoajastu meetodid ei sümpatiseeri, saab TÜ raamatukogus isiklikult oma käega sedelile numbri kirjutada ja hiljem selle kasti libistada.

Hääletamine ei ole kohustus, see on võimalus valida!

Jane Teras

Riigiteaduse 1. kursus

Read more!

Tulevaste TÜÜEkate lubadused

Tartu Tudeng piilus 2008/2009. aastal Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusse kandideerijate motivatsioonikirju ja toob teieni mõned „killukesed“.

• Teaduskondade ja tervikuna Tartu Ülikooli suhtlus oma üliõpilastega ei tohiks piirduda vaid riigieelarvelistele üliõpilastele kaks korda aastas õppemaksu arvete saatmisega.
• Leian, et tänasel päeval on üliõpilaskond kaugel ühtsustundest - tudengivaimust, tänu millele kujuneksid tudengiaastatest võimalikult „kaunimad aastad sinu elus“.
• Usun, et ratsionaalse ellusuhtumise, idiootliku järjekindluse, kerge iroonilisuse ja täiesti kompleksivaba suhtlemisega olen sobiv isik TÜ üliõpilasesindusse kandideerima ning suudan anda praeguste kogemuste ja teadmistega sellele killukese lisaväärtust või siis vähemasti naiivselt optimistlikku tasuta tööjõudu.
• Kogemused, teadmised ning head isikuomadused on need, mis on aluseks teie usaldusele, et aidata mul anda oma parim Tartu Ülikooli üliõpilaskonna jaoks. Sõnade tõestuseks olgu teod!
• Siiralt loodan, et saan võimaluse olla meie ülikooli jaoks kasulik.
• Lisaks keelelistele oskustele meeldib mulle inimestega suhelda ning olen valmis ka avalikult esinema, sest esinemiskogemust on mul juba 15 aastat.
• Iga tudeng peaks veetma vähemalt ühe perioodi oma õpingutest Eestist väljas. See on oluline osa haridusest, kuid ega enne ei tea, kui käinud pole. ... Samuti on meil õigus välislektoritele, kes on siin nagu kalliskivid ja toovad kokku palju suurema rahvahulga kui TÜÜE valimised või mõni rebasenädala üritus. Aga miks siis on nii, et ei hoolita esinduse valimistest? Kas see on kõigest rahuaja demokraatia normaalne avaldus? On elu nii korras, et midagi muuta pole vaja? ... Mina tahan kaitsta meie huve!
• Kuna Tartu on juba ammustest aegadest tudengilinnana tuntud, siis lisaks esmaklassilisele haridusele peaks esmaklassiline olema ka tudengielu. ... Ülikooli kaudu on võimalik väga efektiivselt vähendada kahetsusväärset lõhet eri rahvuste vahel Eestis.
• Alates 2008. aastast on kohustuslik kõigil elanikel oma pürgi sorteerida. Mulle on väga tähtis Eestimaa keskkonna hoidmine, kuid uut seadust oleks lihtsam täita, kui ühiselamute juures asuks rohkem erinevate jäätmete jaoks mõeldud konteinereid.
• Üheks peamiseks põhjuseks, miks otsustasin kandideerida Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusse on see, et muuta üliõpilaselu sportlikumaks, aktiivsemaks, meeleolukamaks ja meeldejäävamaks ning seda mitte ainult endale ja TÜÜE liikmetele, vaid kogu tudengipere jaoks.
• Kursuse peod on väga lahedad üritused, kuid tahaks tunda sellist ühtsust terve üliõpilasperega.
• Nt, mis tunne on teil, kui Liivi 2 auditooriumis lõppeb järjekordne loeng, kõht on tühi, aga sööklas on alles ainult mulgipuder. Mitte, et mul midagi selle vastu on, igasugune puder on kasulik, sööge hommikuti putru!, aga kas ei tahaks siis midagi sellist head toitvat- rohkem valikuid ja vb isegi võimalus endale teatud söök reserveerida.
• Kindlasti oleme enamus endale aeg-ajalt püstitanud küsimuse, missugune roll on meil, üliõpilastel ühiskonna jaoks?
• Üliõpilasesinduses näen võimalust kasutada praktilises elus loengutes õpitut.
• Leian, et olukord, kus paljud meie seast on nö passiivsed tudengid, ehk käivad koolis vaid eksamitel ning muul ajal keskenduvad tööl käimisele, on lubamatu.
• Oma rolli näengi pigem nõuandvana – seisukohtade kujundamine, protsesside jälgimine.
• Neid valimisi nähes tuli esimene mõte, et miks mitte.
• Leian, et tudengid peavad olema mitte ainult aktiivsed vaid ka hoolivad kaastudengite suhtes.
• Kindlasti ei ole esindusse kuulumise eesmärk vigade otsimises vaid pigem oma osaluses aidata sellel organisatsioonil saada seesmiselt ühtsemaks, tugevamaks ja väliselt arvestatavamaks jõuks.
• Rakendaksin oma senise organiseerimiskogemuse erinevate ürituste korraldamisse, et tudengitel oleks, mida oma ülikoolipõlvest meenutada. Olen valmis pühendama tegevustesse aega, energiat, loovat mõtlemist. Valides mind, valid mitmekesise ja muretu tudengiaja!
• Haridusmaastikul on küllaldaselt probleeme, millele tuleb erinevalt läheneda ja ma usun, et kõigepealt tuleb neid mõista, et teha muudatusi.

Read more!

Kes esindab Sinu huve?

Eesti vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks riigivõimu kandjaks rahvas. See tähendab et ka tudengid kui riigi kodanikud.

Teatavasti on iga kodaniku kohustuseks käia valimas. Samuti on igal tudengil õigus ja kohustus käia valimas enda huvide eest seisjaid – üliõpilasesindajaid.

Mille järgi sina valid?

See, et tudengid pole just kõige aktiivsem valijagrupp, pole kellelegi üllatus. Kahju on aga kõrvalt näha juhuseid, kus tudengite hääli ostetakse odava „nänniga” ära. Mõtle natuke enne kui võtad vastu kellegi nimega pastaka ning lubad selle eest oma hääle. Hea tudeng, mõtle enne, mida see pastaka-kandidaat sult ära võtab. Tegelikkuses röövib ta sinult võimaluse saada kõige paremini esindatud.

Ajalugu on näidanud, et parimad tudengiesindajad ei jaga valimiste ajal šokolaadi, pastakaid, visiitkaarte või kiirnuudleid – parimate tudengiesindajate kaubamärk on oma teaduskonna tudengite esindamine TÜÜEs.
Paljude tudengite tagasiside TÜÜE tegemiste osas on olnud negatiivse meelestatusega, kuna esindust peetakse erakondlike noorpoliitikute mängumaaks. Kallis valija, nimekirjas on väga palju neid, kes ei kuulu ühessegi erakonda ega noortekogusse, ole hea, uuri oma kandidaadi tausta ning tee otsus selle järgi, mida inimene oma motivatsioonikirjas lubab. Esindus ei ole politiseeritud, kui sina, hea valija, sinna poliitiliste huvidega inimesi ei vali.

Vähene tuntus või vähene huvi?

Tartu Ülikoolis õpib päris palju tudengeid, kes pole kuulnudki sõna õpilasesindus, üliõpilasesindusest rääkimata. Kas tegemist on esinduse kui organisatsiooni vähese reklaamiga? Või hoopis sellega, et üliõpilane lihtsalt pole kunagi mõtelnud selle peale, kuidas seista oma huvide eest?
Üliõpilasesindusse mõne murega pöördunud tudengitest on 99% saanud nõu ja abi. Neid üliõpilasi ei ole 18 000 – see tähendab, et mitte kõik üliõpilased ei otsi TÜÜEst oma probleemile lahendust vaid eelistavad oma murega kodus istuda ning odata kui asi veel hullemaks läheb.

Valimised 11.-13. märtsini

Eesseisvate tudengiesindajate valimiste kolm juhtlauset on: "Rohkem seksikaid õppejõude!" "Võim tudengitele!" ja "Loengud mugavamaks!". Need on ideed selles vallas, mida uus esinduse koosseis võiks ära teha.

Näiteks, mitmele sinu kirjale on õppejõud vastamata jätnud? Või mitu korda oled sa oma bakatöö juhendajaga kohtunud? Need on kaks tavapärast probleemi, millega TÜÜE poole pöördutakse. Samuti tahabki igaüks meist, et õppejõud vastaksid meie õppetööga seonduvatele küsimustele või et diplomitööde juhendajad suhtuksid oma töösse tõsisemalt. Seda kõike on TÜÜE viimase aja töö ja ettevõtmine väljendanud ning loodetavasti uus koosseis jätkab seda.
„Seksikate õppejõudude” loosungi all soovime tõmmata ülikooli juhtkonna tähelepanu asjaolule, et vähese palga tõttu lähevad paljud õppejõud teistesse ülikolidesse.
Täpsemalt saab sellekordsete valmiste kohta infot TÜÜE kodulehelt www.tyye.ee, kust leiab plakatid ja nende loosungite põhjendused.

TT Read more!