Avalike koosolekuid küll korraldatakse, kus noored on ühed osalejatest, kuid noorte omaalgatus on vähene. Aprillirahutusi siinkohal ametlikult planeeritud meeleavalduseks pidada ei saa. Ometigi on avalike koosolekute vaba pidamine privileeg, mida on lihtne kasutada.
9.-10. veebruarini toimus EÜL-i, ENL-i ja ESCU poolt korraldatud koolitus, kus räägiti meeleavalduste viisidest, seadusandlusest, suhtekorraldusest ning jagati varasemaid kogemusi. Ürituse kulminatsiooniks korraldati Tallinnas Tammsaare pargis avalik koosolek, kus toetati Valgevene sõnavabaduse suurendamise vajadust. Ürituse käigus sooviti näidata, et Eesti noortel on võimalus, millest Valgevenelased vaid unistada võiksid.
Kas noored on passiivsed vähesest teadmatusest või leviva individualismiga on noored valinud mugavama variandi oma meelsuse näitamiseks interneti kommentaarikülgedel virisedes ja sõimates samas jäädes anonüümseks ja tabamatuks. Võimalik, et avalike koosolekute pidamine on lihtsalt vanamoodne?
Ka sellele on modernses maailmas leidnud nutikamad lahendusi silent disco ja flashmob`i näol. Ilmselt võiksime juba täna harjuda mõttega, et lisaks rämpspostile võib meie E-postkasti sattuda mõni kaasahaarav kutse kogunemaks kuhugi, tegema täpselt ühel ajal midagi sarnast ning seejärel laiali minema justkui see oleks loomulik. Mida teeksid, kui näeksid kaubanduskeskuses inimesi kivistumas täpselt ühel ajal või satuksid Raekoja platsil padjasõtta? Ulme? Tallinnas selline üritus suudeti hiljaaegu korraldada ning saavutati ka edu, pälviti meedia tähelepanu! Vastavasisulisi koduvideoid võib näha YouTube`ist hulgaliselt.
Kui leida inimesi, kes tunnevad veel, et nende õiguseid on rikutud või vastupidi on ühiskonnas midagi positiivset korda saadetud miks mitte koguneda ja seda ka teistele välja näidata! Miks mitte võtta aeg maha kaubanduskeskuses või rongijaamas rahvas munema panna! Miks mitte korraldada toetav avalik koosolek. Oluline on seda teha korraldatult ja seaduslikult, sellisel juhul võib loota parimale õnnestumisele ja ka politsei kaasabile.
Pille-Riin Raudsepp
Riigiteaduse 2.kursus
Tanel Rannala
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar